Sa oled siin

Kooliõpilased aitavad kohalikke pärandipaiku korrastada

26. aprill 2017 - 15:00
Tapa gümnaasiumi pärandkultuuri ja folklooriringi lapsed korrastamas kunstnik Lui Lätti mälestuskivi ümbrust. Foto: Pärandivaderid

18. aprillil alanud muinsuskaitsekuul toimub tänavuse laste- ja noortekultuuri aasta puhul varasemast rohkem lastega seotud ettevõtmisi. Üheks näiteks on kooliõpilastest pärandivaderite algatus, mis innustab noori oma kodukandi ajalugu ja pärandit tundma õppima. Millega täpsemalt tegu, räägib Kultuuriministeeriumi infokirjas lähemalt vaderiprojekti juht Elle Lepik.

„Pärandivaderid on kodukandi kultuuriloolistele paikadele justkui ristivanemateks, kes saavad päästa mälestusi kandvaid ja lugusid jutustavaid kohti lagunemisest või hävimisest,“ räägib vaderiprojekti koordinaator Elle Lepik. „Kutsume koole üles valima kodukohas üks kohaliku ajaloo seisukohalt tähendusrikas ent unarusse jäänud objekt ning korraldama seal korrastustalgud.“

Projektis oodatakse osalema kooliõpilasi vanuses 7-19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. „Oodatud on huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks ka tulevastele põlvedele.“ Elle Lepiku sõnul võiks projektis osalejate arv ulatuda enam kui 500 kooliõpilaseni, nii saaks korda 25-30 pärandipaika üle Eesti.

Kooskõlas õppekava ja muinsuskaitsjatega

„Selleks, et ettevõtmisest oleks maksimaalselt kasu, on see hoolega läbi mõeldud kooli õppekavast lähtudes. Gümnaasiumiastmes on pärandivaderite projekt toeks Eesti ajaloo teemade käsitlemisel, põhikoolis aitab õppida tundma koduümbruse ajalugu ning mõtestama oma kultuurikeskkonda,“ tõi Lepik välja.

Pärandipaigad on reeglina muinsuskaitse all, seepärast on väga olulisel kohal tihe koostöö Muinsuskaitseametiga. „Igal üksikul juhul peame enne talgutegevuste alustamist nõu maakondlike muinsuskaitseinspektoritega, et valitud pärandipaigus plaanitavad tegevused aitaks parimal viisil kaasa paikade säilimisele. Vajadusel kooskõlastatakse tegevused ka Keskkonnaametiga,“ märkis Elle Lepik.

Eeskuju Norrast ja „Kodulinna“ liikumisest

MTÜ Estlander sai pärandivaderite ellukutsumiseks innustust nii omaaegsest „Kodulinna“ liikumisest kui ka Norras 17 aastat edukalt tegutsenud projektist „Hoolda pärandipaika“, sarnaseid ettevõtmisi on veel näiteks Soomes ja Šotimaal. Elle Lepiku sõnul on Norras õnnestunud projekti kaasata kolmandik kõigist üldhariduskoolidest. „Eestis oleme seadnud endale kaugemaks sihiks kaasata ettevõtmisse neljandik riiklikest üldhariduskoolidest. Selle eesmärgi saavutamise võtmeks on pärandivaderite juhendajate innustamine, et positiivse eeskujuga haarata kaasa veel rohkem aineõpetajaid ja koolijuhte, kes projekti oma koolis läbi viiksid.“

2015. aastal läbi viidud pilootprojekt annab selleks igatahes lootust. „Toonased tulemused ületasid igati meie ootusi. 662 kooliõpilast tegid korrastustöid muistsetel põldudel, mõisaparkides, metsades, kirikuaedades, varemete ümbruses ja mujal. Lisaks viidi läbi toetavat õppetegevust erinevates õppeainetes. Paikade ajaloolist tausta tutvustasid õpilastele ajaloolased, arheoloogid, kirikuõpetajad ja folkloristid, mõnes paigas toimus talgutegevus ajalooeksperdi juhendamisel ja järelvalve all,“ kirjeldab Elle Lepik pilootprojekti tulemusi. „Koolid kaasasid omakorda väga suure ringi toetajaid ja abistajaid, sealhulgas omavalitsusi, kogudusi, kohalikke ettevõtjaid ja teisigi.“

Äsjaalanud muinsuskaitsekuu ajal võib pärandivadereid näha tegutsemas nii Raplamaal Kohilas kui Harjumaal Kose-Uuemõisas, varasemalt on korrastustöid tehtud ka Valgamaal Harglas. Samuti on end pärandivaderitena üles andnud Kuuste kool Tartumaalt, Lustivere põhikool Jõgevamaalt ja Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium. Kokku oodatakse vaderite projektis osalema vähemalt poolttuhandet kooliõpilast üle Eesti. Registreeruda saab kuni 15. septembrini.

Pärandivaderite projekti toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond, koostööpartner on Muinsuskaitseamet.

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

Veel uudiseid samal teemal

Riigipreemiate laureaadid 2017. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2019 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 19 ning kuuele aastapreemiale 22 kandidaati.

Riigipreemiate laureaadid 2018. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 89 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.