Sa oled siin

Konverents Brüsselis: valeuudiste levik esitab väljakutse demokraatiale ja õigusriigile

22. märts 2019 - 13:00
Euroopa Meediapädevuse Nädala konverents Brüsselis 19. märtsil 2019. Foto: Euroopa Komisjon
Euroopa Meediapädevuse Nädala konverents Brüsselis 19. märtsil 2019. Foto: Euroopa Komisjon

18.-22. märtsini toimunud Euroopa meediakirjaoskuse nädala üks olulisi sündmusi oli Brüsselis toimunud teemakonverents. Konverentsil kõlanud mõtted püüdis kinni Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.

Meediakirjaoskuse ehk meediapädevusnädal oli osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast. Ettevõtmisega püütakse koolinoori ja õpetajaid, ent ka laiemat avalikkust kutsuda üles säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

Meediakirjaoskus on teemana aktuaalne üha mitmekesisema infomaastiku tingimustes. Just nimelt – mitmekesisemaks muutuvas inforuumis, mille probleem on info kõikuv kvaliteet ja mõjutustegevused. Küsimus on Euroopa jaoks seda teravam, et lähenevad Euroopa Parlamendi valimised.

19. märtsil Brüsseli Cinema Palace'is toimunud konverentsi avasõnad lausus Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel (fotol). Ta arutles, et varem oli kõik justkui lihtne: tuli õppida lugema ja kirjutama, kuid digiajastu väljakutse on võime meediasisu kriitiliselt analüüsida. „Kui tahame, et Euroopa väärtused kestaksid, siis on vaja, et kõigil Euroopa Liidu kodanikel oleks juurdepääs mitmekesisele kvaliteetmeediale,“ märkis Gabriel. Ta avaldas veendumust, et meediakirjaoskust tuleb pakkuda kõigile inimestele ning meediaõpe võiks Euroopa Liidus olla sisse viidud väga mitmesugustel viisidel – eri tasanditel kooliprogrammides kuni elukestva õppeni välja. Vajalik on toetus kõigile sidusgruppidele ning kaasa lööma peab ka vaba meedia ise. 

Kas probleemi üldse teadvustatakse? Konverentsil osalenud ajakirjanike, poliitikakujundajate, kommunikatsioonitöötajate või ametnike seast jõulisi vastuhääli ei kostnud, kuid lähenemised sellele, millest teema kontekstis üldse kõnelda tuleks, on mõistagi erinevad. Ühine – ja see on rõõmustav – näis olevat seegi arusaam, et meediavabadust kui alusväärtust silmas pidades ei saa loota otsustele valitsuste tasandil. Selle asemel kõlas korduvalt mõte, et meediaeksperdid, ent eelkõige meedia ise oma eneseregulatsioonis, professionaalsed ajakirjanikud, peavad suutma libauudiseid tuvastada ja nendele tähelepanu juhtida. Teisalt, ka libauudiste tootjad on tihtipeale professionaalsed ajakirjanikud, kes suudavad infot väga täpselt doseerides hägustada tõe ja vale piire, mõjutada info vastuvõtjat. 

Millega siis ikkagi tegeleda? Kas võtta luubi alla palju kirutud sotsiaalmeedia, mis algoritme kasutades tekitab ise kõlaruume, pakkudes inimestele just neid uudiseid või platvorme, mis neile huvi pakuvad? Ja kes seda kõike mõjutab?

Peterburi trollivabriku „toodang“ käis päeva jooksul ettekannetest läbi korduvalt ning huvitaval kombel ei teinud otsa lahti sugugi mitte mõne „russofoobse“ Ida-Euroopa riigi esindaja, vaid Hollandi Kuningriigi suursaadik Euroopa Liidu juures Ronald Van Roeden. „Sõna- ja ajakirjandusvabadus on euroopalikud väärtused. Oleme näinud, kuidas Venemaa trollivabrik on võtnud Twitteri üle. Väga palju valeuudiseid levitati valimiste ajal. Islamivastaseid meeleolusid on köetud üles Venemaalt,“ kinnitas ta. „Hollandi rahvas on olukorra pärast mures. Kolmveerand hollandlastest soovib, et meediahiiud teeksid ise midagi selleks, et lugejad saaksid aru, kus on tõde. Ja Hollandis leitakse, et see pole sugugi valitsuse, vaid ajakirjanike ja meediaekspertide ülesanne,“ kinnitas Roeden. Ta nimetas hulka initsiatiive, mis aitavad meediakirjaoskust tõsta. Näiteks on Hollandis pilk suunatud vanematele inimestele, kelle oskus eri uudisteplatvormide vahel liikuda ei pruugi olla seesama, mis nende lastel. „Vanemad inimesed usuvad rohkem sotsmeediat ja sõpru kui noored, kes on näiteks Facebooki sisu suhtes väga kahtlevad. Noored usaldavad pigem traditsioonilist meediat,“ viitas Roeden. Ta kritiseeris üksiti, et Facebook ja Twitter on liiga vähe ära teinud maksimaalse läbipaistvuse saavutamiseks – lugeja peab teadma, kes poliitiliste postituste eest maksab, ning meediahiiud peaksid tegutsema, ja kiiresti tegutsema.

Mida on öelda Facebookil? Üks intrigeerivamaid konverentsi paneliste, Facebooki uudistevoo tootemänedžeri Tessa Lyons Laingi sõnul ei aita meediakirjaoskust tõsta ükski üksainus otsus või liigutus. Vaja on kompleksset lähenemist. Ta kinnitas, et Facebook on juba praegu teinud olulisi samme, eemaldades või oluliselt vähendanud oma voos otseseid valeuudiseid või muid kaheldava väärtusega tekste. Inimesed saavad paluda jagatava sisu ülevaatamist. Laing toonitas siiski korduvalt, et kui peame euroopalikuks väärtuseks sedasama sõnavabadust, inimese õigust oma mõtteid vabalt väljendada, siis peaks see nii ka olema. Facebook ei hakka lõhkuma demokraatlikku arvamusvabadust.

Euroopa Liidu eesistuja on praegu Rumeenia. Valer-Daniel Breaz, Rumeenia kultuuri ja audiovisuaalteemade minister sõnas, et debatt õhus olevate küsimuste üle on Rumeeniale tähtis. Paljud liikmesriigid on tulnud välja heade ideedega ja tõdevad vajadust üheskoos miskit ära teha, kuid ühtset lähenemist ei ole. Miks mitte luua näiteks eraldi online-platvorm, mis aitaks infot analüüsida, ehkki sedagi saab teha ainult siis, kui on sellele toetus kõigilt Euroopa Liidu liikmetelt. Kui Breazi Hollandi kolleeg tõi muuhulgas välja vajaduse tegeleda vanade inimestega, siis Rumeenia minister peatus, vastupidi, noortel. „Noored mitte ainult ei kasuta, vaid loovad ise meediasisu. Vaja on kasvatada nende vastutustunnet. Hästi informeeritud kodanikud on eeldus vabade ja õiglaste valimiste toimumiseks,“ tõdes ka tema.

Meediamajades on raskusi üle Euroopa. Inimesed on katkematus infovoos hakanud kaotama usku tasakaalustatud informatsiooni võimalikkusse – justkui kõik valetaksid natuke. Kas rõhuda siiski meediaplatvormide vastutusele? „Saksamaal on alati terav vastukaja, kui midagi hakatakse reguleerima. Seega, ajakirjanikud ise peaksid olema need, kes tuvastavad valesid,“ vastas panelist Helga Trüpel, europarlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liige.

Avalik-õigusliku meedia rolli vastukaalu pakkumisel kõigele, mis vale või kallutatud, toonitati konverentsi jooksul läbivalt. Eraldi initsiatiivina on Euroopa Komisjon käivitanud meediakirjaoskuse auhinna väljaandmise. Sellele tuli 130 pakkumist ning finalistid said end konverentsil tutvustada. Ehk on siin uusi häid ideid meie missiooniga ajakirjanikele, rahvusringhäälingule, aga miks mitte ka juutuuberitele või üleüldse kõigile, kes mingisugustki meediasisu loovad.

Belgia prantsuskeelse piirkonna Valloonia avalik-õigusliku televisiooni RTBF peadirektor Jean-Paul Philippot kõneles nn 360-kraadisest lähenemisest, mille peamine märksõna on vaatajakesksus. Toimivaks on saanud koostöö koolidega, kaasatakse ka meediast väga kaugel olevaid ühiskonnagruppe mitmesugustesse initsiatiividesse, mis aitab meedia pakutavat paremini mõista. Telemajagi on oma uksed huvilistele lahti löönud. Vahetult uudistetoimetusse korraldatakse regulaarselt ekskursioone, millel osaleb aastas tuhandeid inimesi. Igaüks saab teleekraanilt tuttava ajakirjanikuga suhelda, nähtu-kuuldu üle diskuteerida. Mõistagi, ka uudistetoimetajate endi pidev meediakirjaoskuse arendamine kuulub RTBFi strateegiasse, mida jõuliselt ellu viiakse, loetles Philippot.

Rootsis usutakse, et maailma saab muuta uus põlvkond. Haridusliku meediasisu tootja UR esindaja Cecelia Roos esitles aastaid Rootsi teleekraanil jooksvat uudisteprogrammi lastele ja noortele. Teemad, mida selles käsitletakse, on reaalsed – kõik see, mis niikuinii uudistes on, kuid sihtgrupile arusaadavas mahus ja vormis. Uudiseid edastavad noored ise, kes viivad läbi ka „Suud puhtaks“ stiilis vestlusringe, milles osalevad vahel täiskasvanud kuni ministriteni välja. See kõik aitab kasvaval põlvkonnal meediasisu märgata ja allikakriitiliselt analüüsida, küsida. Teisisõnu, see võimaldab parandada sedasama meediakirjaoskust.

Info paljusus ja arvamuste põrkumine on demokraatlikes ühiskondades möödapääsmatu. Parafraseerides rahvakirjanik A. H. Tammsaaret, ei ole kellelgi tegelikult mitte mingisugust arvamust, kui kõik ruumisviibijad on mingis küsimuses ühisel arvamusel. Euroopa Parlamendi valimiskampaania on käivitumas ning liikmesriikide kodanikud peavad suutma teha oma valikud juba paari kuu pärast. Inimesed peavad neile huvipakkuvat meediasisu saama ise valida. Vaba internet peab jääma. Meediakirjaoskus on vajalik selleks, et demokraatlikus protsessis osalemine oleks võimalik. Suuremat initsiatiivi peab haarama vaba meedia ise, sest pole olemas mingisugust „digitaalset reaalsust“ ja „päris reaalsust“, vaid tänapäevaks eksisteerib üksainus reaalsus, millega tuleb tegeleda. Valeuudised aga esitavad väljakutse demokraatiale ja õigusriigile tervikuna. 

 

Meediapädevuse nädal Eestis
 

Eestis toimus meediapädevuse nädal "Enne mõtlen, siis jagan" esimest korda. Ettevõtmiste peamisteks sihtrühmadeks olid valitud lapsed-noored, õpetajad, aga ka laiem avalikkus, et kasvatada teadlikkust ümbritseva teabekeskkonna võimalustest-ohtudest, suunata tähelepanu sisu kriitilise analüüsimise vajalikkusele ning aidata ära tunda valeuudiseid ja väärinfot.

Õpilastele korraldati meediatunde, kinokülastusi ning arutelusid, praktilisi töötube näiteks allikakriitilisuse arendamiseks ning palju muud. Erialainimestele ehk õpetajatele, õppejõududele, vabakonna aktivistidele jt viidi läbi koolituspäevi ning seminare.

Lähemalt saab lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Indrek Reimand
27.09.2019|Kultuuriministeerium

Kratid ehk tehisintellekt kultuuris – unistus või reaalsus?

Kultuuriministeeriumi IT-osakonna juhataja Indrek Reimand selgitab, mis on tehisintellekt, millal teda nimetatakse kratiks ning kuidas saavad kratid kultuuri ja seeläbi ettevõtlust ning riigi juhtimist paremaks teha.

Aasta kodanik 2018 Eva Truuverk. Foto: Arno Mikkor
28.11.2018|Kultuuriministeerium

Aasta kodanik 2018 Eva Truuverk: kõige olulisemad on inimesed

Usutlesime tänavuse aasta kodaniku aunimetuse laureaati Eva Truuverki, Teeme Ära Maaimakoristuspäeva ühte initsiaatorit ja eestvedajat.