Sa oled siin

Kolmas Disainibuldooser hakkab müttama tööstusettevõtetes

29. märts 2017 - 13:57
Disainibuldooser vol 2 näitus. Foto: Eesti Disainikeskus

Eesti Disainikeskuse eestvõttel ja EASi toetusel käivitub tänavu kevadel juba kolmas Disainibuldooser, mis seekord keskendub tööstusettevõtetele. Mida kujutab endast Disainibuldooser, mis kasu ettevõtted võivad sellest loota ja kuidas on läinud varasemates programmides osalenutel, räägib Kultuuriministeeriumi infokirjas Eesti Disainikeskuse projektijuht Pille-Liis Milvere.

Kolmandat korda saavad Eesti ettevõtted tegeleda Disainikeskuse eestvõttel ja EASi toel süvitsi oma toodete ja teenuste arendamisega, et kasvatada nende ekspordimahtu ja lisandväärtust. „Seekord on meie programmi fookuses tööstusettevõtted, sest need on oma ekspordimahtude ja töökohtade arvuga Eesti majandusele väga olulised,“ räägib Pille-Liis Milvere Eesti Disainikeskusest. „Samas, kui võrdleme Eesti ettevõtteid muu Euroopaga, on tööstuse lisandväärtus meil madal. See näitab, et tööstuses on väga suur potentsiaal, seda just tootearenduses ja innovatsioonis.“

Milvere sõnul on seni ettevõtetes tegeletud palju tootmisefektiivsuse kasvatamisega, nüüd aga vaadatakse aina enam uute toodete ja teenuste arendamise suunas. Siin tulebki ettevõtetele appi Disainibuldooseri programm. „Suurel osal Eesti ettevõtetest puudub kogemus ja oskused tootearendusprotsessi läbi viia, loovust kaasata, protsesse sidustada, disainereid ja teisi arendajaid leida. Buldooseris teevad ettevõtted disainijuhi ja koolitajate kaasabil läbi ühe reaalse tootearenduse etapi või tsükli, et osata pärast juba ise edasi liikuda,“ selgitab Milvere. Seekordsesse programmi, mis kestab kokku 10 kuud, oodatakse osalema 15 tööstusettevõtet.

Ka programm ise on aja jooksul edasi arenenud

Viis aastat tagasi pilootprojektina alustanud Disainibuldooser on kolmandaks toimumiskorraks muutunud tihedamaks ja etapilisemaks, et ettevõtted saaksid selgelt aru iga sammu eesmärgist, sisust ja kestusest. Projektijuht Pille-Liis Milvere sõnul on seekord väliseksperdina kaasatud Taani tootearenduse ja innovatsioonibüroo Attention Group. „Disainibuldooseri esimeses etapis läbivad osalevad ettevõtted parimate taani ekspertide koolitused, tehakse disainiauditid ja sõnastatakse lähteülesanne edasiseks. Teises etapis, kuhu jääb osalema kuni kaheksa ettevõtet, toimub juba reaalne arendustöö oma toodete või teenuste loomiseks.“

Programmi viis aastat vedanud Disainikeskuse kogemuse järgi tahavad ettevõtted sageli täiendada oma tooteportfelli kiiresti mõne uue tooteseeriaga. „Enamasti tuleb alustada siiski kaugemalt – analüüsida uuesti, mida ja kellele arendada, mida klient tegelikult hindab, mis on konkurentsieelis. Koos kogenud disaineritega vaadatakse üle kogu tooteportfell, tehakse strateegilisi otsuseid ärimudeli osas ja nii edasi. Seega poole aastaga uue tooteseeria valmimiseni tavaliselt ei jõuta,“ nendib Milvere, aga kinnitab, et kui suudetakse hea eeltöö ära teha, siis edasine tootearendus on palju lihtsam ja kiirem.

Buldooseri tulemused võtavad aega, aga on põhjalikud

Kui uurida Milverelt varasemate programmide tulemuste kohta, selgub, et tänaseks päevaks on hakanud silmapaistvate tulemusteni jõudma esimeses, 2012. aastal alustanud programmis osalenud ettevõtted. „Disaini ja loova mõtlemise kaasamine äriprotsessidesse on aeganõudev investeering, kus kiireid tulemusi ei ole. Kui aga tulemusteni jõudma hakatakse, on nende taga põhimõttelised muudatused ettevõtete protsessides,“ räägib Pille-Liis Milvere ja toob näiteks esimeses Disainibuldooseris osalenud tarkvaraettevõtte Proekspert, kes pärjati tänavu EASi Aasta Ettevõtete konkursil Aasta Disainirakendaja auhinnaga. „Proeksperdist on saanud disainiteenust pakkuv ettevõte, sest disain kasutajamugavuse vaates on ka IT sektoris muutunud üheks nõutavaimaks komponendiks kogu teenuses. Tööstussektoris on suurimad saavutused olnud kodutekstiilide tootja Wendrel ja lumesahku tootval Meirenil, mis on tegelenud edukalt oma tooteportfelli arendamisega ja saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Neis ettevõtetes on nüüd igapäevaselt disainerid tööl,“ märgib Milvere.

Disainikeskuse projektijuht Pille-Liis Milvere kinnitusel on kolmandasse Disainibuldooserisse oodatud kõik tööstusettevõtted, mis soovivad suurte kogemustega disainerite abil arendada oma tooteportfelli. Aprillist maini teeb Disainikeskus intervjuusid Buldooserisse kandideerinud ettevõtetega, et valida neist välja 15, kes saavad programmiga alustada. Koolitustest ja disainiaudititest koosnev esimene etapp algab juunis, septembris tehakse vahekokkuvõtteid ja algab kandideerimine programmi teise etappi. Kuni kaheksal ettevõttel on aega reaalsete disainiprojektide elluviimiseks kuni 2018. märtsini, kui seekordne Disainibuldooser töö lõpetab.

Disainibuldooserist võidavad nii ettevõtted kui disainerid

Anu-Maaja Pallok, Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik

Disainibuldooser on hea näide ühest võimalikust valdkondadeülesest suurprojektist, millega edendatakse kultuuri- ja loomesektori koostööd teiste sektoritega. Loovus on uuenduste käivitaja ja ettevõtete kaudu jõuavad meieni inimkesksemad ja väärtuslikumad tooted, teenused ning lahendused.

Paraku ei sünni sujuv koostöö üleöö, mistõttu on oluline, et alates algusest oleks partnerlus võrdsetel alustel – pühendumist, kannatlikkust, üksteisemõistmist ja vastutust oodatakse nii ettevõtjatelt kui disainijuhtidelt. Seda arenguprogrammi viiakse ellu küll juba kolmandat korda ja senine kogemus aitab Disainikeskusel kõikvõimalike ootamatute olukordadega paremini toime tulla, kuid kõik asjaosalised peavad olema ka seekord valmis nö higiks ning pisarateks. Seda kinnitab varasemates Disainibuldooserites osalenud ettevõtjate ja disainijuhtide avameelne tagasiside, mis annab parimaid vihjeid nii programmi kujundajale, eestvedajale kui huvilistele, kes alles kaaluvad selles programmis osalemist. Eriomaste teadmiste ja oskuste julge ning oskuslik kombineerimine viib uute, sageli ka ettearvamatul moel ja ootamatute tulemusteni.

Kuigi Disainibuldooseri peamine kasu avaldub tööstusettevõtete edasises käekäigus ja majandustulemustes, annab arenguprogramm selles osalevatele disainijuhtidele ja disaineritele ainulaadse võimaluse õppida süvitsi tundma erinevate tööstusvaldkondade ja -ettevõtete toimimispõhimõtteid. Saadud teadmised ja kogemus on väärt kapital edaspidiseks ning seda ka rahvusvahelises plaanis. Veelgi enam – Disainibuldooseri edukuse mõõt on olukord, kus disainmõtlemine ja disainerite rakendamine on muutunud ettevõtete igapäevase toimimise osaks. Lisaks ootame, et Disainibuldooser innustab ka teisi loome- ja ettevõtlusvaldkondi algatama ning sihipäraselt ellu viima sarnaseid arenguprogramme, mis kutsuvad esile kestlikke muutusi valdkondade toimimises.

 

Disainibuldooser toimub koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kultuuriministeeriumiga ning on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.


---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Hõimupäevade logo
20.10.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar tervitas hõimupäeva puhul Soome ning Ungari kultuuriministrit

Täna, 20. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis väärtustab soome-ugri rahvaste kultuuri ja keeli ning üle Eesti toimub hulganisti hõimurahvastele pühendatud kultuuriüritusi.

Fotol (vasakult): Leedu asekultuuriminister Gintautė Žemaitytė, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, Läti Kultuuriministeeriumi kantsler Dace Vilsone. Foto: Kultuuriministeerium
18.10.2018|Kultuuriministeerium

Vilniuses allkirjastati Balti riikide kultuurikoostöö programm aastani 2022

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein allkirjastas täna,  18. oktoobril Vilniuses Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministeeriumide kultuurikoostöö programmi eelseisvaks neljaks aastaks. Allkirjastamine toimus Balti Kultuurikomitee kohtumisel, kus iga-aastaselt seatakse sihte Eesti, Läti ja Leedu kultuurikoostööks.