Sa oled siin

Kohtla-Järve foorum aitab linnal leida uusi arenguteid

4. september 2019 - 11:56
Foto: Kohtla-Järve kultuurikeskus. Kultuurimälestiste riiklik register
Foto: Kohtla-Järve kultuurikeskus. Kultuurimälestiste riiklik register

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel algab homme, 5. septembril kahepäevane Kohtla-Järve foorum, mis on jätk 2018. aasta Ida-Virumaa ametnike välitöödele. Sadakond osalejat kogunevad Kohtla-Järve kultuurikeskusse, et arutleda, milline tõuge võiks olla vajalik linna arengule.

Kahe päeva jooksul on plaanis käia läbi kõik Kohtla-Järve linnaosad, külastada linnas olevaid asutusi, kuulata ettekandeid, pidada arutelusid ning jõuda ideede ja ettepanekuteni. 

„Meil on olnud tohutult hea meel näha Narva tähelendu eestimaalaste südametesse, ent Ida-Virumaa on tervikuna määratult mitmekesine. Eelmise aasta ametnike välitöödel lubasime Kohtla-Järvele tagasi tulla, et arutelud lõpuni viia. Nüüd täidame selle lubaduse ja aitame üheskoos leida Kohtla-Järvel uusi arenguteid ja võimalusi, mis tuleb lihtsalt üles leida ja ellu viia,“ ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.

Kultuuriministeerium korraldab foorumi koostöös Kohtla-Järve linnaga. Ajakirjanikud on teretulnud sündmust kajastama ja kaasa mõtlema.

 
FOORUMI AJAKAVA
 
Neljapäev, 5.09
 
Kell 14.00-14.15 foorumi avamine Kohtla-Järve kultuurikeskuses
  • Ljudmila Jantšenko, Kohtla-Järve linnapea
  • Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
 
Kell 14.15-16.00 ettekanded maailma ja Eesti tulevikutrendidest, mis mõjutavad Kohtla-Järvet:
  • Maailma trendid ja Eesti ees seisvad väljakutsed. Eili Lepik, Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja ja Eesti 2035 eestvedaja;
  • Haridusvaldkonna tulevikuplaanid. Kristi Vinter-Nemvalts, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler;
  • Kultuuriga seotud arenguplaanid. Merilin Piipuu, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler;
  • Sotsiaalvaldkonna väljavaated. Marika Priske, Sotsiaalministeeriumi kantsler;
  • Ettevõtlusega seotud strateegilised eesmärgid. Kaupo Reede, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja;
  • Tööjõuturul toimuvad muutused. Sten Andreas Ehrlich, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler;
  • Keskkonnaga seotud arengud. Meelis Münt, Keskkonnaministeeriumi kantsler.
 
Kell 16.15-16.45 ettekanded Ida-Virumaa arenguplaanidest:
  • Ida-Virumaa tulevikuvisioonid. Lauri Jalonen, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse vanemkonsultant ja Ida-Virumaa arengukava eestvedaja;
  • Ida-Virumaa Vabariigi Valitsuse regionaalpoliitika vaatest. Kaia Sarnet, Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler.
 
Kell 16.45-18.00 foorumi arutelud teemarühmades
 
Reede, 6.09
 
Kell 13.00-14.30 foorumi II osa Kohtla-Järve kultuurikeskuses
  • KOHTLA-JÄRVE 2.0
  • Rühmaarutelud jätkuvad 
 
Kell 14.30-15.00 foorumi kokkuvõte ja lõpetamine
 
 
Lisainfo
Piret Hartman
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
628 2355

Veel uudiseid samal teemal

Piret Hartman. Foto: Anna Markova
07.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeeriumi asekantsler: Ida-Virumaa uus täht võib olla Kohtla-Järve

Kohtla Järvele kogunes kaheks päevaks, 5. ja 6. septembriks sadakond riigiametnikku, kohalikku haridus- ja kultuurielu ning ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna edendajat, et otsida üheskoos ideid linna arendamiseks. Foorumile andis tõuke tõsiasi, et tööstuslinnana kasvanud Kohtla-Järve rahvaarv kahaneb, elukeskkond ei ole piisavalt atraktiivne ning traditsiooniline tööandja ehk põlevkivitööstus on muutumises.

Vahetulemuste esitlus Kultuuriministeeriumis.
17.07.2019|Kultuuriministeerium

Riigi kohanemis- ja lõimumisteenused on hästi vastu võetud

Civitta Eesti koostatud aruandest selgub, et aastatel 2014-2018 Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatud kohanemis- ja lõimumisteenustes osalejatest umbes 75% soovitaks teenuseid ka teistele. Kohanemisprogrammi läbinud kinnitavad, et nende teadmised Eesti riigi kohta on paranenud. Lõimumiskoolitustel osalejad hindavad eesti keele oskuse paranemist, tunnetavad paremini Eesti kultuuriruumi ning väärtustavad erinevusi kultuuride vahel.