Sa oled siin

Kertu Saks: Kulka annetused võiksid saada tulumaksuvabaks

25. juuni 2019 - 15:23
Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks Eesti Kultuurkapitali taasloomise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil. Foto: Kristi Sits

Eesti Kultuurkapital tähistas äsja 25 aasta möödumist oma taasasutamisest. Veerandsaja aasta jooksul on Kultuurkapitali kaheksa sihtkapitali toetusprogrammide kaudu toetusteks jagatud peaaegu pool miljardit eurot. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks peab oluliseks paindlikkust ning senisest suuremat erakapitali kaasamist, selgub intervjuust Kultuuriministeeriumi infokirjale.


25 aasta jooksul on Kulkast kultuuri toeks jagatud umbkaudu pool miljardit eurot. See on ilmselt enamikule meist hoomamatult suur hulk raha. Kuidas võiks kõige paremini kirjeldada Kulkat kui Eesti edulugu – mida ta ju kahtlemata on?

Kultuurkapital on ülimalt paindlik kultuuri ja spordi rahastuse skeem. Siit toetatakse üksikisikuid väikeste, kuid loominguks või arenguks oluliste toetustega, aga ka suuri festivale ja sündmusi nagu PÖFF või Jazzkaar, mille järgi Eestit tuntakse. Kulka kaudu on valminud nii KUMU kui ka ERM, Kulka toega ehitatakse praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali. Samas on ilus mõelda ka sellele, et peatselt algava laulu- ja tantsupeo rahvarõivaste ilu on samuti suuresti tekkinud Kulka toel – rahvariiete loomiseks, soetamiseks annavad toetust meie maakondlikud ekspertgrupid.

Kulka paindlikkust aitab hoida süsteem, kus nii sihtkapitalide kui ka maakondlike ekspertgruppide koosseisudesse saavad kuuluda üksnes vastava valdkonna praktiseerivad eksperdid, keda nimetavad neisse kogudesse nende kolleegid. Kultuurkapitali seaduse järgi on meie ekspertidel õigus igale valdkonnale vajalikke toetusliike, programme ja stipendiume luua ja tingimusi muuta. Eksperdid vahetuvad iga kahe aasta järel ning see toob pidevalt värske pilgu sellest, millised on just tol hetkel kunstnike, kirjanike, rahvakultuuri loojate, arhitektide ja teiste Kulka valdkondade esindajate toetusvajadused. Kulka liigub loojate ja sportlastega ühes paadis ja nendega koos ning see tingibki eduloo, mida mitmel pool Euroopas tõepoolest imetletakse.


Oled korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele erakapitali suuremaks kaasamiseks. Miks see on nii tähtis?

Kultuuri rahastavad institutsioonid toimivadki mitmel pool maailmas suuresti erakapitali annetuste toel. Lähim näide on Soome Kultuurirahastu, mille kogu kapital tuleb erakätest. Väikese Eesti puhul ja olukorras, kus puudub n-ö vana raha ehk pikal ajaskaalal jõukuse kogunud pereettevõtted, ei saaks kultuuri täna rahastada üksnes eraraha toel. Riigi tugi on ülioluline, kuid oluline on ka see, et riik soodustaks kultuurile ja spordile annetamist.  

Kulka liigub tervikuna taotlemise lihtsustamise ja vähema bürokraatia poole. Me tahame liikuda Põhjamaade kultuuri toetamise mudelite poole, mis põhinevad väiksemal kontrollil ja suuremal usaldusel. Korrastasime ja ühtlustasime kõik oma rahajagamiskorrad nii juriidiliselt kui ka terminoloogiliselt ning oleme asunud reformima oma järelevalvesüsteemi eesmärgiga mitte koormata taotlejaid tegevustega, mida saame aidata elektroonilise taotlemise ja aruandluse juures arvuti abil ära teha. Samuti ei taha me enam lähitulevikus rakendada kõigile taotlejatele sajaprotsendilist kuludokumentide kontrolli.   

Avasime sel aastal Kulka esimese rahvusvahelise programmi. Nimelt kureerime kolmel järjestikusel aastal Balti Kultuurifondi, mille toetused on mõeldud selliste Balti riikide ühiste loomesündmuste rahastamiseks, mis toimuvad välisriikides.


Soovid on alati võimalustest suuremad. Seega praeguses olukorras on mõne päris uue sihtkapitali loomine ilmselt väga ebatõenäoline?

Kultuurkapitali nõukogu on teada andnud, et uute sihtkapitalide loomist ei planeerita, kuid kui suudetakse kaasata erarahatust, siis sarnase skeemi järgi – kaks kolmandikku eratoetust ja kolmandik Kulka nõukogust – on mõeldav luua uusi programme.

Seni on nõukogu programmid olnud kirjanduse kesksed. Juba varem toimivad filosoofia ja mõttekirjanduse tõlkeprogramm Avatud Eesti Raamat ning programm Traducta eestikeelse väärtkirjanduse tõlkimiseks teistesse keeltesse. Miks mitte ei võiks meil olla ka ajakirjanduse või näiteks sümfoonilise muusika toetusprogramm?

Möödunud aastal loodi Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ja Eesti Kultuurkapitali koostöös suuresti erakapitali toel maailmaklassika tõlkeprogramm Hieronymus. Programmi aastaeelarve on 90 000 eurot, mida kahe kolmandiku ulatuses rahastavad kolm Eesti ettevõtjat ja ühe kolmandiku ulatuses Eesti Kultuurkapitali nõukogu. 27. mail esitlesime Kirjanike majas juba tõlkeprogrammi esimesi teoseid. Ilmusid kaks Euroopa modernismiklassikasse kuuluvat romaani, Louis-Ferdinand Céline’i „Surm järelmaksuga“ ja Hermann Brochi „Kuutõbised".


Aktsiisipoliitika on muutmisel ja majanduse areng iseenesest on tsükliline. Milliseid mõtteid see tekitab?

Just nimelt seetõttu ongi oluline mõelda annetustele ning miks mitte ka päranduste soodustamise peale.


Annetused Kulkale ei ole veel tulumaksuvabad.

Praegu on tõesti nii, et Kulkale annetamist koormatakse tulumaksustamisega. Kulka on mitmel korral valitsusele vastava pöördumise teinud. See läheb teele ka uuele valitsusele. Loodame, et Kulka saab lisatud sellesse asutuste nimekirja, kellele tehtud annetused saavad tulumaksuvabaks.

Praegu on nõnda, et kui annetaja annetab maailmaklassika tõlkimiseks näiteks 20 000 eurot aastas või Traducta tõlkeprogrammile enam kui 100 000 eurot eesti kirjanduse teistesse keeltesse tõlkimiseks, siis maksab ta riigile sellelt summalt 20% lisaks. See pole õige asi, sest maksustatakse annetamist, mis toetab tulevaste põlvede silmaringi avardamist ning eesti keele elujõulisuse tagamist. Just neid kahte asja ja palju muud võimaldab tõlkekirjandus. Me soovime, et sarnased toetusprogrammid tekiks ka teistes valdkondades.

Erarahastust oleks tulumaksuvabastuse puhul palju hõlpsam kaasata ning kultuuri- ja spordiinimesed saaks mistahes aktsiisipoliitika tuultes kergemini hingata.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Kultuuriministeerium
22.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium suurendab erateatrite rahastamist

Kultuuriministeerium otsustas kolmapäeval, 22. oktoobril, et Sakala 3 teatrimaja ideekonkurss lõpetatakse. Riik aga rahastab konkursi käigus sündinud ideede elluviimist ning etenduskunstide valdkonnas tervikuna toetatakse loomingulist mitmekesisust.

Eduard Wiiralt "Mon Paris". Foto: muis.ee
21.10.2019|Kultuuriministeerium

Algas konkurss Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile

Kultuuriministeerium kuulutas esmaspäeval, 21. oktoobril välja kunstiüliõpilaste konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile. Stipendiumi makstakse Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse kunstitudengite õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.