Sa oled siin

Kas tulevik kuulub selveraamatukogudele?

14. august 2019 - 13:22
Raamatukogude tuleviku üle arutasid riigiametnikud kolme maakonna esindajatega Setomaal Treski küünis. foot: Mati Määrits
Raamatukogude tuleviku üle arutasid riigiametnikud kolme maakonna esindajatega Setomaal Treski küünis. foot: Mati Määrits

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm usub, et kümne aasta pärast on raamatukogud avatud ööpäev läbi, kuid raamatukoguhoidjatest sellegipoolest ei loobuta, kirjutab Mati Määrits Lõuna-Eesti Postimehes.

«Hiljutisest uuringust selgus, et enam kui pool lugejatest külastab raamatukogu eeskätt seetõttu, et nad tahavad sealse töötajaga suhelda ja soovitusi saada. Kui aga kogukonnas valitseb usaldus, võiks kaaluda ka iseteenindust, nii et pärast raamatukogutöötaja lahkumist pääseks kohalikud ruumidesse ID-kaardiga ning laenutaksid raamatuid ise,» pakkus nõunik Treski küünis toimunud riigiametnike ning Põlva-, Võru- ja Valgamaa esindajate mõttevahetusel.

Ettepanekut toetas Võru vallavanem Kalmer Puusepp. Samuti leidis ta, et ühes külas ei peaks olema kaht raamatukogu. «Mõistlik oleks, et ainus raamatukogu asuks koolimajas, kuhu pääseks ka õhtusel ajal. Ka sotsiaaltöötajad saaks raamatuid kätte toimetada.»

Puusepp tunnistas, et nad ei ole raamatukogude reformimisega veel nii kaugele jõudnud kui Põlvas ja Valgas. «Raamatukogusid peab vähemaks jääma. Praegu on neid vallas 14. Kas need peavad olema avatud viiel päeval nädalas või võib ka sama töötaja olla kolm päeva ühes ja kaks päeva teises majas? Võit oleks selles, et saaksime nõnda tõsta raamatukogutöötajate palkasid. Muidu lähevad ka olemasolevad head töötajad minema.»

Kui üks kultuuritöötaja väitis, et raamatukogud on haldusreformi järel olnud viimased, mille omavalitsused ette võtsid, siis Põlva abivallavanem Janika Usin kinnitas vastupidist: «Meie raamatukogud on ühinemislepingu kohaselt juba aasta olnud ühtse juhtimise all. Ühtegi kinni ei pandud. Kui varem suleti uksed töötaja haigestumise tõttu, siis nüüd jagame kõike ning võimalikud on asendused. Suurenes ka eelarve, sest palgad ühtlustati ülespoole. Ka raamaturaha ei vähendatud.»

Riigiametnike välitööde avaseminarilt jäi Usinale kõrvu, et hoolimata siinsete inimeste viletsast tervisest ja madalast palgast on just Kagu-Eesti raamatukogudes enim lugejaid. Abivallavanem tõdes sedagi, et raamatukoguteenus sarnaneb kohati sotsiaalteenusega, sest raamatukogutöötaja on sageli ka kui hingehoidja.

Raha ei tilgutata kõigi vahel laiali

Valga vallavalitsuse kultuuri- spetsialisti Merce Mäe sõnutsi võeti raamatukogude ümberkorraldamine päevakorda kohe pärast omavalitsuste ühinemist. Valga keskraamatukogu alla toodi üheksa maaraamatukogu.

«Kuna eelarve on ühine, ei tilgutata raha enam kõigi vahel laiali, vaid üks raamatukogu saab ühel aastal suurema summa korraga ja järgmisel aastal teine. Juhatajad olid seni sisuliselt miinimumpalga peal. Keskkogu direktor Endla Schasmin suutis need tõsta vähemalt 820 eurole kuus,» rääkis Mäe. «Tasapisi hakkasid maaraamatukogud muutuma kogukonnakeskusteks. Raamatukogu võiks pakkuda ka postiteenust.»

Abivallavanem tõdes sedagi, et raamatukoguteenus sarnaneb kohati sotsialteenusega, sest raamatukogutöötaja on sageli ka hingehoidja.

Mäe pidas mõistetavaks, et kui lugejaid on vähe, vaadatakse ka lahtiolekuajad ümber. «Rohkem tuleks suhelda kogukonnaga – kui ühes piirkonnas on kaks raamatukogu, saaks ehk hakkama ka ühega.»

Schasmin lisas, et Valgamaale jäi reformide järel 23 raamatukogu, Tartumaale liikusid Hellenurme ja Aakre. «Kuigi töötajate palk oli väike, olid ruumid korras. Jätsime alles juhataja ametinimetused: igaüks tahab olla ise peremees. Nüüd on kõigil ka 35-päevane puhkus.»

Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse esimehe Katre Riisalu andmeil pakuvad Põhjamaades raamatukogud ka riigiteenuseid. Heameelt tundis ta selle üle, et ametiühingutega peetavatel läbirääkimisel on omavalitsused väljendanud valmisolekut tõsta raamatukogutöötajate palgataset Eesti keskmise suunas.

Uus roll: inimeste kohtumispaik

Talihärmi andmeil on Eestis üle 500 rahva- ja üle 300 kooliraamatukogu. Rahvaraamatukogu uut rolli näeb ta kogukonnakeskusena. «Ruum peab olema tehnoloogiliselt hästi varustatud ning noortepärane. Tekkiv sidusus aitab ära hoida kogukonna väljasuremise. Kõik selle peaksime kokku kirjutama rahvaraamatukogu seadusse, samas vältides ülereguleerimist,» lausus ta.

Nõunik tõdes, et raamatukogutöötajate keskmine vanus on kõrge, noori eriti peale ei tule. «Vaja on töötajaid, kes oskavad kogukonda kaasata. Surve palgale on päris suur, kui tahame sobivat inimest. Raamatukogul on tähtis roll ka elukestvas õppes. Oluline on samuti asukoht – näiteks Viimsis tehti raamatukogu kaubanduskeskusse, misjärel külastatavus märgatavalt tõusis.»

Ettepanekut rakendada raamatukogus vabatahtlikke pidas Jania Usin pigem tulevikuvõimaluseks.

Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo ütlusel on senise kolme infosüsteemi asemel plaanis luua üks.

Rahvusraamatukogu teenindusjuht Kristel Veimann andis teada eesmärgist ühendada kõigi raamatukogude kogud. Siis tellib klient raamatu e-keskkonnas ning see saadetakse sinna, kuhu lugeja soovib. Veimann rõõmustab sellegi üle, et paberraamat on jätkuvalt populaarne – vaid noored on harjunud teenust kasutama teisel viisil.

Ette on võetud kultuuripärandi digiteerimine

Rahvusraamatukogu teenindusjuhi Kristel Veimanni ja kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipuse sõnul on ette võetud meie kultuuripärandi digiteerimine, mille käigus peaks aastatest 1860–1920 kättesaaavaks muutuma 2,7 miljonit kujundit. Vastava riigihanke võitis AS Andmevara ja tähtaeg on 2020. aasta lõpp.


Rahvusarhiiv digiteerib muu hulgas vallavalitsuste dokumente, näiteks 1912. aastast pärinevat statistikat, kui palju oli siis talunikel maad jms. Digiteerimist ootab 1,5 miljonit lehekülge raamatuid ja ajalehti – vastavad failid jõuavad digitaalarhiivi DIGAR.


Järgmise aasta töökavades on nõukogudeaegsete rajoonilehtede digiteerimine. See on suuresti käsitsitöö, et lugeja saaks teha ka otsinguid.

Veel uudiseid samal teemal

Foto: europa.rs
23.08.2019|Kultuuriministeerium

Eestist valitav Euroopa kultuuripealinn 2024 selgub 28. augustil

Kolmapäeval, 28. augustil selgub Eestist valitav Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn. Omavahel on lõppvoorus jäänud konkureerima Tartu ja Narva. Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.

Foto: ERR telemaja, Kadarik Tüür Arhitektid OÜ „Roheline lina”
15.08.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus rahastab nii rahvusringhäälingu kui ka rahvusraamatukogu ehitust

Valitsuskabinet leppis täna, 15. augustil kokku kinnisvarainvesteeringud lähiaastateks. Algab Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitus ning Eesti Rahvusraamatukogu kauaoodatud renoveerimistööd.