Sa oled siin

Jõuti kokkuleppele avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamispõhimõtetes

30. aprill 2001 - 0:00

Täna, 30. aprillil Kultuuriministeeriumis toimunud ümarlaual jõudsid EV Kultuuriministeerium, Ringhäälingunõukogu, Ringhäälingute Liit ja Eesti Teletootjate Liit kokkuleppele avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamispõhimõtete osas ning allkirjastasid ettepanekud "Ringhäälinguseaduse" muutmiseks. Ümarlaual osalesid Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Ringhäälingunõukogu, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Teletootjate Liidu, Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio, Eesti Meedia, TV 1, Kanal 2, TV3 ja AS Trio LSL esindajad. Esimesel sarnasel nõupidamisel, mille kultuuriminister Signe Kivi kutsus kokku käesoleva aasta 15. jaanuaril, teadvustati, et ringhäälinguseaduse töörühm ootab poliitilist ja ühiskondlikku kokkulepet avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise asjus. Ilma selle kokkuleppeta pole võimalik praegu kehtivat seadust muuta. Kokkulepe avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamisest peab andma jaatava vastuse kolmele küsimusele: - kas on võimalik seadusandlikult kehtestada poliitiliselt sõltumatu ja ajas stabiilne avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise mudel? - kas on võimalik finantseerida avalik-õiguslikku ringhäälingut reklaamitulusid kaasamata? - kas on võimalik selle mudeliga kehtestada ka kõigile ühetaoliselt arusaadavad seosed eelarvest antava raha hulga ja eetrisse minevate programmide mahu ning proportsioonide vahel? Tänase kohtumise eesmärgiks oli saada avalik kinnitus, et viie töökoosoleku jooksul läbiräägitu on heaks kiidetud Ringhäälingunõukogu, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Teletootjate Liidu ja EV Kultuuriministeeriumi poolt ning sellega on pandud alus kokkuleppele vastavate muudatuste tegemiseks "Ringhäälinguseaduses". 5 töökoosoleku käigus sõnastati ning tänasel ümarlaual kinnitati järgmised põhimõtted: · Avalik-õiguslikust ringhäälingust viiakse välja reklaam täielikult, va rahvusvaheliste võistluste ja muude projektide ülekandeõiguste ostmisega kaasnevad kohustuslikud paketid ja avalikkuse huvides tasuta edastatavad teated. · Sponsorlus avalik-õiguslikus ringhäälingus on lubatud ainult tulu mittetaotlevate ühingute ja sihtasutuste kaudu, kusjuures viimaste nimetusi on lubatud eetris esitada saate alguses ja/või lõpus tekstiliselt. Sponsorite nimesid ega kaubamärke ei ole lubatud eetris esitada. · Poliitiline reklaam -Ringhäälingunõukogu poolt kehtestatakse eetriaja kasutamise kord, kooskõlas väljakujunenud heade tavade ja EV seadustega. Erakonnad ja poliitilised liikumised ei tohi avalik-õiguslikku ringhäälingut rahaliselt toetada. · Riigipoolne rahastamine ja selle protsendiline tõus tuleb määrata kolmeks kuni viieks aastaks. Selle sisse arvestatakse suuremate ülekandeõiguste ostmine, et ei tekiks hiljem ühekordseid suuri rahastamisvajadusi. Reklaami väljaviimist avalik-õiguslikust ringhäälingust ei kompenseeri täiel määral eraringhäälingu organisatsioonidele tasude kehtestamine ning selle vahe peab katma riik. Rahastamise hulka ei ole arvestatud võimalikke suuremaid investeeringuid (näiteks digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmine jms.) · Riigipoolne rahastamine Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile peaks kokku olema 250-270 mln krooni aastas. Arvestuslikult saab riik kasutustasuna eraringhäälingu organisatsioonidelt "tagasi" 30-40 mln krooni aastas. · Avalik-õigusliku ringhäälingu puhul fikseeritakse rahastamise alused kolme- kuni viieaastaseks perioodiks, võttes aluseks televisiooni puhul saadete aastamahu tundides ning raadio puhul programmide arvu. Uued mahud peavad olema kinnitatud hiljemalt aasta enne kõnealuse perioodi lõppu. · Kehtestada televisiooniprogrammi edastamiseks väljaantava üleriigilise (vähemalt 50% Eesti territooriumist ja Tallinn) ringhäälinguloa kasutustasuks 10,0 mln krooni aastas. · Kehtestada televisiooniprogrammi edastamiseks väljaantava regionaalse (suuremad linnad, välja arvatud Tallinn) ringhäälinguloa kasutustasuks näiteks 1,0 mln krooni aastas. · Kohaliku (va Tallinn) televisiooniprogrammi edastamiseks väljaantava ringhäälinguloa kasutamise eest tasu ei võeta. · Tasu kehtestatakse üleriigilise raadio-ringhäälinguloa kasutuse eest. Selleks koordineerib Sideamet nimetatud võrgud ning defineeritakse üleriigilise võrgu mõiste. · Raadio-ringhäälingulubade eest tasu võtmise üldpõhimõtted määratletakse hiljemalt aastaks 2005. Muu hulgas defineeritakse regionaalse raadioringhäälingu mõiste. Seni jätkab Eesti Raadio reklaami edastamist. · Kohaliku raadioprogrammi edastamiseks väljaantava ringhäälinguloa kasutamise tasu (edaspidi - tasu ) ei kehtestata. · Televisiooni- ja raadioprogrammidele, mille kaudu ei edastata reklaami ega saada tulu, tasu ei kehtestata. · Tasu suurus ning muutmise alus määratakse "Ringhäälinguseadusega". EV Kultuuriministeerium, Ringhäälingunõukogu, Eesti Ringhäälingute Liit ja Eesti Teletootjate Liit kiitsid ülaltoodud põhimõtted heaks ning allkirjastasid leppe, milles soovitavad neist põhimõtetest lähtuvalt teha vastavad muutused kehtivasse "Ringhäälinguseadusesse". Kultuuriministeeriumi poolt kirjutas leppele alla minister Signe Kivi, Ringhäälingunõukogu poolt esimees Tiit Sinissaar, Ringhäälingute Liidu poolt tegevdirektor Urmas Loit ja Eesti Teletootjate Liidu poolt juhatuse nimel Toomas Lepp. Sõlmitud kokkuleppe alusel esitab Kultuuriministeerium ettepanekud Ringhäälinguseaduse muutmiseks. Ettepanekud peaksid Riigikokku jõudma veel enne suvepuhkuse algust, et kokkuleppe põhimõtteid saaks rakendada 2002. aastast.