Sa oled siin

Ideaalse muuseumihoidla otsinguil Rootsis

27. detsember 2019 - 9:10
Foto: Marju Reismaa

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa külastas oktoobris Rootsi muuseumide ühishoidlat ja Rootsi Rahvusmuuseumi uut hoidlat. Eesmärk oli koguda kogemusi Eestisse plaanitavate ühishoidlate jaoks – millised on parimad tehnilised, organisatsioonilised ja logistilised lahendused.

Praegu hoiavad Eesti muuseumid museaale vastavalt võimalustele. Jah, kolmel suuremal muuseumil – Eesti Rahva Muuseumil, Sihtasutusel Eesti Kunstimuuseum ja Sihtasutusel Eesti Ajaloomuuseum – on muuseumikogude pikaajaliseks säilitamiseks vajalikud tingimused (osaliselt) olemas, kuid sageli hoitakse meie kultuuriväärtusi ka kuurides, keldrites ja garaažides. Võhikule võib esmapilgul tunduda, et milles probleem – konserve ja moose ju ikka seal hoitud, kas pole? Tõsi, aga museaalid on natuke keerulisemad objektid. Esiteks, nad peavad säilima kindlasti kauem kui üle ühe talve. Ideaalis lausa igavesest ajast igavesti, kui see vähegi võimalik oleks. Teiseks, on museaale väga erinevatest materjalidest, mida ohustavad erinevad kahjurid ning mis reageerivad niiskusele ja temperatuurile erinevalt ehk et vajavad erinevate tingimustega ruume.

See võib tunduda uskumatu, kui kiiresti ebasobivates tingimustes säilitatavad museaalid kahjustuvad. Rootsi Rahvusmuuseumi disainikogu plastikmaterjalide hoidlas oli meil võimalik ühte näidet näha, kus 1989. aastal museaalina arvele võetud liikumisraskustega inimestele mõeldud rulaatori kummist rattad olid osaliselt muutunud kummipuruks. Materjalide vananemist on võimalik aeglustada, kui tingimused on õiged. Muu hulgas ei ole vähetähtis ka hoidla piisav ruumikus, et asju ei peaks kuhjama üksteise otsa ja valesse asendisse, mis võib samuti füüsilisi kahjustusi tekitada.

Rootsi muuseumide ühishoidla

Pärast Rootsi ühishoidla külastust oli selge, et see ei ole midagi, mida me sooviks Eestisse kopeerida ning see ei olnud ka nende endi soovitus.

Rootsis peab muuseumide ühishoidlat Muinsuskaitseameti muuseumiteenistus, kus on ainult kuus töötajat. Hoidla asub Tumbas, rongiga 30 minuti kaugusel Stockholmi kesklinnast. Alustamine oli neil raske, kuna oli palju väljarentimata pinda. Mida rohkem täis hoidlad, seda vabam on eelarveliselt toimetada. Praegu on pinnad peaaegu täis ning ruumi oleks vaja juurde. Nad plaanivad juurdeehitust, kus oleks ka publikule avatud näituseala, ühiskasutuses olevad ruumid (konserveerimine, teadurite tööruumid, 3D skaneerimise võimalused), mida saaks välja rentida. Plaan on ehitada sarnaseid keskusi ka mujale Rootsi, kaugemale Stockholmist.

Praegune maja ei ole neil spetsiaalselt hoidlaks ehitatud, vaid hoone on selleks kohandatud. Ise nad seda lahendust teistele ei soovita – uue hoone puhul on energiasäästlikkus suurem ja paremad võimalused turvalisuse tagamisel.

Muuseumidele pakuvad nad eri kliimaga ja turvaklassiga ruumide renti, kuid hoiustamine ei ole materjalipõhine, vaid muuseumipõhine ning hoidlates toimetavad muuseumid ise – sinna muuseumiteenistus ei sekku. Hetkel rendib nende juures pinda 35 muuseumi, suuremas osas on need riigimuuseumid. Kui meie plaanime riigi muuseumikogude puhul pakkuda muuseumitele 0-tasuga hoiustamist, siis Rootsis tõstetakse raha ühest taskust teise ning ka riigimuuseumid peavad ühishoidla teenuste eest maksma. Kokku on neil üle 60 kliendi, nende hulgas ka mitmeid erakollektsioone.

Rootsi Rahvusmuuseumi hoidlad

Rootsi Rahvusmuuseumil on kokku hoidlate, konserveerimis- ja tööruumide peale kahes eri hoones pinda ca 10 000 m². Ühegi hoidla asukoht ei ole turvalisuse eesmärgil avalik. Jah, töötajad ikka ise teavad ning teaduritel ja kuraatoritel on ka külastusluba võimalik saada, aga laialt seda ei reklaamita ning hoonetel ühtegi silti ei ole.

Üks kahest hoidlast asub Stockholmi äärelinnas endises tööstushoones, kus oli 21 meetri kõrgune suur saal, kuhu ehitati vahelaed ja keskne optimaalse suurusega lift – nii sai kokku neli korrust. Neil on neli kliimatsooni, neist kaks eri tüüpi hoidlatele (plastikul eraldi ventilatsioonisüsteem) ja kaks muudele ruumidele (sh konserveerimine, fotostuudio). Juurdeehitusena rajati laadimisala, kuhu veok mahub tervikuna sisse sõitma, mis on standardnõue rahvusvahelise kunstitranspordi puhul.

Esimesel korrusel on eriruum museaalidele, mis ei mahu lifti. Nende soovitus oli, et alati tasub kaaluda, mis on otstarbekam – erimõõdus ja väga kallis lift või materjalipõhises hoiustamises erandite tegemine väga suurte objektide osas. Võimalikult vähe tuleks rajada lävepakkusid, et tagada museaale transportivate kärude sujuv liikumine. Läbi tuleb mõelda lahendused Interneti kasutamiseks hoidlates – paksudest kõrge turvaklassiga seintest ei levi see niisama lihtsalt läbi.

Mööbli- ja disainikogu hoidlas on kasutusel süsteem, kus museaalid on paigutatud autori perekonnanime esitähe järgi ning vanemate asjade puhul on kronoloogiline paigutus. Ühelegi näitusele need asjad niimoodi kõik koos ilmselt mitte kunagi ei mahuks. Selline teatud mõttes kureeritud väljapanek hoidlaruumides on aga avanud täiesti uusi vaatenurki ja avastamisrõõmu, sest kokku on saanud seni juhuslikult eri riiulitel asunud museaalid. Kui mõelda, milliseid võimalusi oleks Eestil, kui tuua sarnaselt kokku eri muuseumides asuvad museaalid!

Üks oluline aspekt hoidlate rajamise juures on kolimine. Esimene kolimine Stockholmi kesklinnas asuvast muuseumist ühte hoidlasse võttis neil aega 18 kuud (480 000 museaali, sh esemeid ca 30 000). Eelarve oli ca 3,4 mln eurot. Teine kolimine kahest kohast kokku ühte hoidlasse kestis 13 kuud (80 000 museaali, sh ca 79 000 eset). Eelarve 1,6 mln eurot. Kolimise projektimeeskonnas oli 30-40 inimest. Olulised on ajutised abilised, kes saavad ka vajadusel põhimeeskonna liikmeid asendada (prügi sorteerimine, kastide ettevalmistamine, abi transpordil). Muuseumi soovitus oli, et kindlasti tuleb teha kolimise riskianalüüs ning võimalusel arvestada juba transpordil seda, kuidas uues hoidlas museaale grupeerida.

Õppetunnid tulevikuks

Rootslaste sõnum meile oli: ühishoidla vajadust ja lahendusi on juba küllalt analüüsitud – tehke see asi lõpuks ära! Ideaalset lahendust ei ole olemas. Eesti mälu hävib iga päevaga ning pika mõtisklemise ja arutelu peale olukord paremaks ei muutu.

Ühishoidla asukoht on väga oluline. See peab olema logistiliselt sobiv nii museaalide transpordi kui ka töötajate ja kogude valdajate-muuseumitöötajate vaatevinklist. Millega praktiliselt kohe võiks alustada, on museaalide seisundi kirjeldamine ning muu hulgas tuleks valida välja objektid, mis vajavad kiiret konserveerimist, hallitus- ja putukatõrjet vmt, enne kui need ühishoidlasse ümber kolitakse.

Ühishoidla ei ole meie kujutluses lihtsalt laoteenust pakkuv asutus. See peaks olema museaalide säilitamiseks vajalike teenuste kompetentsikeskus, kus museaale mitte ainult ei hoita, vaid kus oma valdkonna uurijad pääsevad neile mugavalt ligi.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!