Sa oled siin

Huvitegevus peab olema lapse põhiõigus, mitte luksuskaup

25. veebruar 2016 - 12:15
Foto: Kultuuriministeerium
Foto: Kultuuriministeerium

Märtsis 2016 jõudis Vabariigi Valitsusse Kultuuriministeeriumi eestvedamisel noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioon, mille eesmärgiks on tagada kõigile laste võimalus osaleda huvitegevuses. Uus toetussüsteem, mida asub rakendama Haridus- ja Teadusministeerium, jõustub 1. septembrist 2017. Valitsus on planeerinud huvitegevuse kontseptsiooni käivitamiseks 15 miljonit eurot aastas. Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni selgitab lähemalt kultuuriminister Indrek Saar.

Mida täpsemalt hõlmab huvitegevuse mõiste ning mis on olnud kontseptsiooni eesmärk?

Huvitegevus on kontseptsiooni kohaselt juhendatud, regulaarselt toimuv, kvaliteetne ning last arendav tegevus.
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ja väga paljude organisatsioonide kaasamõtlemise tulemusel, oleme koostanud huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsiooni. Eesmärgiks oli välja töötada mudel, mille abil luua kõigile lastele võimalus osa võtta regulaarsest, juhendatud, kvaliteetsest ning lapse loovust arendavast huvitegevusest, mis peab olema tagatud kolmes põhivaldkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused. Seega me ei räägi vaid huviharidusest, mis on reglementeeritud õppekavadega, vaid kõigist regulaarselt toimuvatest lapsi arendavatest ringidest, mis toimuvad koolis, noortekeskuses, spordihoones, seltsimajas, olgu tegemist robootika, jalgpalli, tantsimise või käsitööga.

Miks on uut toetussüsteemi vaja? Kas senised meetodid ei täida oma ülesannet?

Noorteseire andmetel ei ole 10 protsenti noortest (7–26) viimase kolme aasta jooksul võtnud osa mitte ühestki huviringist ega trennist. See tähendab, et ligi 30 000 last on mingil põhjusel huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud.

Eesti rahva väiksust arvestades ei tohi me endale aga lubada, et tuhanded lapsed jäävad kõrvale võimalusest enda jaoks köitev huviala leida ja oma andeid välja arendada. Võib-olla just nende noorte seast võiksid sirguda uued Konstantin Vassiljevid või Eeva Talsid. Paraku ei ole ühte võluvitsa, mis kõik lapsed huvitegevuseni tooks.

Regulaarselt osalemise määr on kohalikes omavalitsustes erinev. Põhjusi, miks paljud lapsed huvitegevuses ei osale, on mitmesuguseid. Mängu tulevad nii perekonna võimalused, sobiva huviringi olemasolu, logistilised probleemid, info ja õppevahendite puudumine, vanemate toetuse või motivatsiooni puudumine. Just seda kitsaskohta olemegi asunud uue toetussüsteemi kontseptsiooniga lahendama.

Mis põhimõttel täiendavat rahastamisskeemi välja töötatakse?

Kuna nii huvitegevuse pakkujate kui ka osasaajate võimalused piirkonniti ei ole võrdsed, ei ole mõistlik jagada valitsuse lisaressurssi kõigi laste vahel võrselt. Appi tuleb minna sinna, kus vajadused ja probleemid on kõige suuremad. Olulised koostööpartnerid on siin kohalikud omavalitsused, kes laste huvitegevusse juba praegu panustavad ja teevad seda ka siis, kui riik lisarahastust annab. Kes siis veel peale kohaliku omavalitsuse kõige paremini teab, kuidas huvitegevust vajavad lapsed ja arendavate tegevuste pakkujad kokku viia? Vajadustepõhine lähenemine huvitegevuse täiendavale rahastamisele tundub mõistlik nii Kultuuri- kui Haridus- ja Teadusministeeriumile, aga ka paljudele teistele huvitegevusega kokkupuutuvatele sihtgruppidele.

Millel kontseptsioon tugineb?

Huvitegevuse täiendava toetuse süsteem hakkab seisma kolmel olulisel tugisambal: esiteks, lisarahastuse jõudmine kohalikesse omavalitsustesse sealsete laste olukorra ja omavalitsuste võimekuse järgi. Teiseks tuleb tagada huvitegevuse kvaliteet. Selleks soovime panustada valdkondlikesse katusorganisatsioonidesse, kes tegelevad õppekavade arengu, koostöö ning õpetajate koolitamisega. Kolmandaks soovime saada jooksvat ülevaadet huvitegevuse olukorrast ning vahetada kogemusi omavalitsuste ning valdkondlike organisatsioonide vahel. Selleks saab haridus- ja teadusministeeriumi allasutus – Eesti noorsootöö keskus – vajalikud lisavahendid.

Mis on uue toetussüsteemi eelised?

Kontseptsioon investeerib raha lastesse, mitte administreerimisse. Täiendava toetusega ei loo me järjekordset uut arengukava või bürokraatimasinat, vaid lahendame kõige otsesemalt olemasolevaid kitsaskohti ning toetame huvitegevuse pakkujaid olemasolevate asutuste kaudu. Huvitegevuse täiendava toetamise süsteem annab igale lapsele võimaluse regulaarselt trennis või ringis käia. Kui üldhariduskool annab baasteadmised elus hakkamasaamiseks, aitab huvitegevus arendada lapse võimeid talle sobivas valdkonnas ning tõsta tema sotsiaalseid oskusi. Just seetõttu olen seisukohal, et huviharidus peaks olema üldhariduse kõrval lapse põhiõigus, mitte luksuskaup.

Olulised faktid:
• Eestis on 7–18 -aastaseid noori 155 475 ning 3–26 -aastaseid noori 356 515
• 2013/2014. õppeaastal tegutses 562 huvikooli ja 237 noortekeskust. Huvitegevust pakkus 530 üldhariduskooli ning tegutses 1738 spordiklubi
• Valitsus on planeerinud huvitegevuse kontseptsiooni käivitamiseks 15 miljonit eurot aastas. Kohalikud omavalitsused panustavad huvitegevusse 100 miljonit euroga.
• Kontseptsiooni töötas välja Kultuuriministeerium, rakendama asub Haridus- ja Teadusministeerium.
• Huvitegevuse täiendav toetussüsteem käivitub 2017. aasta 1. septembrist

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.