Sa oled siin

Hõimupäevadest maailma põlisrahvaste keelte aastal

31. oktoober 2019 - 9:50
Liivi Rahvamaja, mis ehitati Eesti-Ungari-Soome ühisjõul Lätti
Liivi Rahvamaja, mis ehitati Eesti-Ungari-Soome ühisjõul Lätti

Hõimupäevast on kujunenud ilus traditsioon, mis avardab meie teadmisi hõimurahvaste ning meie enda rahvusliku kultuuripärandi kohta. Hõimupäevad võimaldavad mõelda end suuremaks ning laiendada eesti ja hõimurahvaste ühise keelepüramiidi alustalasid, kirjutab lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa.

Hõimupäevad, see soome-ugri ja samojeedi rahvaid tutvustav ja edendav avalikkusele suunatud sündmustesari, on Eestis pika ajalooga. Hõimupäevade tähistamise alguseks peetakse aastat 1928. Aktiivseimad eestvedajad olid haridustegelased, õpetajad ja poliitikud, sest arvati, et soome-ugri rahvaste koostöö aitab tugevdada noorte inimeste rahvuslikku identiteeti. Esimese maailmasõja järgselt tekkinud Eesti, Soome ja Ungari vajasid rahvusvahelist toetust ja oma identiteedi kujundamist. 

Fenno-Ugria Asutus, mis sündis hõimupäevadega samaaegselt, organiseeris muuhulgas Eesti, Soome ja Ungari kultuuritoimkondade nõupidamisi, soome ja ungari keele õppimist, tõlketöid, hõimupäevade ja rahvuspühade tähistamist, viisade kaotamist Ungarisse sõiduks, Liivi rahvamaja ehitamist Lätis, soome-ugri õpilaspäevade korraldamist, soome-ugri rahvaid tutvustava informatsiooni kajastamist kooliprogrammides ja muud sellist. Hõimurahvaste tutvustamiseks ning teabe levitamiseks andis Fenno-Ugria Teise maailmasõja eelsel ajal välja ajakirja Eesti Hõim (1928-1933), mille toimetaja oli Villem Ernits, ja aastaraamatut Eesti Hõim (1937-1939), toimetajaks Alo Raun. Hõimupäevade puhul lehvisid kõikjal kolme riigi lipud, koolides ja kultuurimajades peeti pidulikke aktusi ning kirikutes jumalateenistusi. Plaanis oli isegi ühise hõimuhümni loomine.

Hõimupäevade korraldamine katkes 1940. aastal, kuid jätkus märgilisel 1988. aastal. Tõsi, Tartu Ülikoolist ei kadunud nõukogude-perioodil soome-ugri õppesuund täielikult, vaid Soome ja Ungari asemel tekkisid paremad võimalused keskenduda Nõukogude Liidu erinevates piirkondades elavatele sugulasrahvastele. Tartu Ülikoolist kujunes Nõukogude Liidu juhtiv fennougristika keskus, kus professor Paul Ariste käe all õppisid ka paljud soome-ugri rahvaste esindajad Venemaalt.

Hõimukoostöö taaselustamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel tegi esimese sammu 1993. aastal Soome, kui kultuuriminister Tytti Isohookana-Asunmaa kutsus oma Eesti ja Ungari kolleegid Espoosse, kus arutati hõimukoostöö küsimusi ja tutvustati aasta varem Soomes vastuvõetud hõimurahvaste programmi, milles üks oluline suund oli koostöö Venemaal elavate sugulasrahvastega. Soome eeskujul võeti ka Eestis vastu oma hõimurahvaste programm, mis käivitus 1999. aastal. Eesti rahvusvahelised kultuurikoostöölepingud Soome, Ungari ja Vene Föderatsiooniga sisaldavad ka kokkuleppeid hõimurahvastega koostöö osas.

2011. aastast alates on oktoobrikuu kolmas laupäev Eestis hõimupäevana riiklik tähtpäev. Aktiivsesse hõimuliikumisse on kaasatud ka siin tegutsevad soome-ugri rahvaste organisatsioonid. Alates 2018. aastast kuuluvad Hõimupäevad rahvusvahelise folkloorifestivalide ühenduse CIOFF (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) festivalide hulka.

1991. aastal oma tegevuse taastanud Fenno-Ugria Asutus esindab Eestit Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitees ning koordineerib Eesti-poolset hõimuliikumisega seotud tegevust soome-ugri rahvaste maailmakongresside vaheajal. Soome-ugri rahvaste maailmakongresse on seni toimunud seitse, neist neljas 2004. aastal Tallinnas. Kaheksas maailmakongress toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis 2020. aasta juunis, kus keskendutakse soome-ugri rahavaste keele säilitamisele ja edasiandmisele,  kliimamuutuste mõjule ja  kaasaegsete keeletehnoloogiate rakendamisele soome-ugri rahvaste teabetöös. 

2019. aastal on hõimupäevad pühendatud ÜRO põliskeelte aastale, mis keskendub põlisrahvaste keelte kadumisohule. Sellele teemale oli pühendatud ka oktoobri keskel Eesti Keele Instituudis toimunud rahvusvaheline hõimupäevade konverents. Sugulasrahvaste toetamiseks algatas Eesti Vabariigi Valitsus 20 aastat tagasi Hõimurahvaste programmi. Mitmeid aastaid on Eesti eksperdid osalenud ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi töös ning Eesti valitsus on ÜRO põlisrahvaste fondi ka rahaliselt toetanud. Hõimurahvastega seotud valdkondades on paraku seni vähem vaadeldud  majandusküsimusi, mis samuti mõjutavad põlisrahvaste olevikku ja tulevikku. Paljud põlisrahvad elavad äärmiselt keerulistes tingimustes, kus maavarade kaevandamine või suurettevõtete rajamine ohustab mitmete rahvaste kestlikkust. Paraku on suur osa soome-ugri väikerahvaste keeli ohustatud või isegi hääbumas.

Oleme kohustatud sellest rääkima ning tegema kõik, mis kaitseks põlisrahvaste  õigusi ja tagaks neile ka kestmise tulevikus. Seetõttu on väga tähtis hõimupäevadel rõhutada nende unikaalsete keelte ja kultuuride tähtsust ja rolli, ka meie enda omase elulaadi ja kultuuri kestmist ja osa maailma kultuuripärandi säilimises. Põlisrahvaste keelte kaitsmine ja alalhoidmine on meie kõigi ühine kohustus, meie soomeugriliku maailmanägemuse küsimus.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Minister Lukas ja suursaadik Kokk. Foto: Kultuuriministeerium
21.11.2019|Kultuuriministeerium

Lukas: kultuuril on kaalukas roll Euroopa Liidu kestlikus arengus

Kultuuriminister Tõnis Lukas osaleb täna, 21. novembril Brüsselis algaval Euroopa Liidu noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Ministrite arutelu põhiteema on kestlik areng ning kultuuri kaalukas roll selles.

Stipendiaadid 2018 ning Sirje Helme. Foto: Kultuuriministeerium
19.11.2019|Kultuuriministeerium

Wiiralti stipendiumi konkursile esitati 25 taotlust

Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile esitati tänavu 25 taotlust. Stipendiumi makstakse kunstiüliõpilastele Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ning sellega toetatakse nende õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.