Sa oled siin

Heliloomingu tellimises hinnatakse pikka vaadet ja rahvusvahelisust

19. detsember 2017 - 10:37
Madli-Liis Parts Foto: Kadri Purje

2018. aasta toob heliloomingu tellimise taotlusvooru olulisi uuendusi. Senisest enam pööratakse tähelepanu uue heliloomingu esitamisvõimalustele ning heliloojate tutvustamisele rahvusvahelisel areenil. Lähemalt selgitab Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts.

Esmalt kõneleme veidi arvude keeles. Eesti Vabariigi juubeliaasta heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete taotlusvoorust „Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded“ taotleti toetusi ligi 100 uue heliteose loomiseks ja 22 muusikaalasele väljaandele. Taotlusi tuli kogusummas 480 000 eurot. Organisatsioonid ja kollektiivid avaldasid soovi tellida uudisloomingut 54 heliloojalt, muusikaalaste väljaannete seas on nii noote, teabekirjandust kui ka õpikuid.

Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts, kuidas hinnata muusikamaastikul toimuvat, seal valitsevaid soove ja vajadusi, vaadates taotlusvooru tulnud soove?

„Heliloojate ja kollektiivide koostöö kajastub tõepoolest väga selgelt ministeeriumisse laekunud taotlustes. Meie muusikafestivalid ja kollektiivid on olnud alati aktiivsed uue heliloomingu tellijad. Eesti muusika suurt osatähtsust kavades, samuti teose esmaettekannet peetakse auasjaks. Väga väärtustatakse võimalust heliloojatega vahetult koos töötada, et ühiselt viimistleda teos selliseks, nagu helilooja on seda plaaninud.“

Uut on ka. Võrreldes möödunud aastatega uuenesid taotlusvooru tingimused ning sisaldavad nüüd ka rahvusvahelist mõõdet ja heliteosele korduvesituste võimaluse leidmise punkti.

„Rahvusvahelised ühistellimused on maailmas tavapärane praktika. Ooperimajad, festivalid, kontserdiorganisatsioonid ja kollektiivid algatavad partnerlusi, mis aitavad neil kulusid säästa ja saavutada kunstiliselt mitmekesisemat ja väga kvaliteetset tulemust. Näiteks esietendus tänavu Helsingis Kaija Saariaho ooper, mille tellimise ja planeerimise taga oli viie maailma tippooperimaja ühine pingutus. Ka truppi kuulusid muusikud samadest riikidest, kes esitasid teost kõigis partnerteatrites. See näide on ainult üks võimalik mudel paljudest. Soovime innustada ka meie muusikaelu edendajaid mõtlema suurelt ja julgelt. Koostöö eri riikide parimate tegijatega on loomulik viis jõuda olulistele festivalidele ja esinemispaikadesse ning kinnitada seal kanda. Jah, sellist koostööd juba tehakse, ent seda võiks olla rohkem,“ julgustas Parts muusikuid.

Kas see tähendab, et taotlusvoor teatud mõttes eelistabki nüüd vaid rahvusvahelisi projekte?

„Seda kindlasti ei saa järeldada. Väga oluline on, et uus muusika jõuaks üle Eesti. Selle eest hoolitsevad meie kontserdikorraldajad ja interpreedid väga hästi. Suurem osa toetustest eraldataksegi esmalt Eestis esitatavatele uudisteostele.“

Oluline on aga mõista, et heliteose sünd ja selle õppimine on pikk protsess ja vastutusrikas töö. Seepärast hindab taotlusvooru komisjon kõrgelt just neid tellijaid, kes mõtlevad heliteose elueale laiema haardega kui vaid teose esiettekanne, olgu selleks lisakontserdid või näiteks teose salvestamine. Muusikakollektiivid peavad oluliseks rikastada uudisloominguga aktiivset püsirepertuaari, tänu millele levib sõna meie heliloojatest kõikjal, kus esinetakse. Festivalid ja kontserdikorraldajad püüavad leida uuele teosele rohkem esitusvõimalusi nii kodus kui ka välismaal. Siingi oskavad esitajad hinnata võimalust olla vahetus kontaktis heliloojaga, saada temalt suuniseid ja tagasisidet, mis rahvusvahelise repertuaari puhul on pea võimatu. 

„Suurepärased näited on teiste seas ansambel U:, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis ja kammerkoor Collegium Musicale, kes iga-aastaselt teadlikult laiendavad oma repertuaari ning igal võimalusel esitavad eesti uudisloomingut,“ tõi muusikanõunik mõned näited kollektiivide igapäevatööst uue eesti heliloominguga. 

2018. aastal jagatakse voorust 215 000 eurot, millest vähemalt 165 000 euroga toetatakse uut heliloomingut. Taotlusvooru tulemused selguvad 2018. aasta jaanuari jooksul.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.