Sa oled siin

Europeana asedirektor Harry Verwayen: digiajastul tuleb mäluasutustel pakkuda teenuseid, mis publikule korda lähevad

28. juuni 2017 - 2:43
Harry Verwayen, Europeana asedirektor. Foto: Harry Verwayen
Harry Verwayen, Europeana asedirektor. Foto: Harry Verwayen

Euroopa kultuuripärandi võrgustiku ehk Europeana asedirektor Harry Verwayen, kes vastutab Europeana strateegilise arenduse eest, on üks peakõnelejaid Eesti eesistumise konverentsil „Kultuuripärand 3.0: kasutajad ja ligipääs digiajastul“ 12.-13. juulil Tartus. Intervjuus ministeeriumi infokirjale räägib ta lähemalt, mis väljakutsetega mäluasutused digiajastul rinda pistavad ning ka võimalikest lahendustest.

Mis on avatud kultuur? Mida see Teie jaoks tähendab?

Minu jaoks tähendab see avatud ja läbipaistvat ühiskonda, kus kõigil on ligipääs võrgustikele, teadmistele ja teenustele. „Avatuse kultuur“ läheb palju kaugemale pelgalt digiteeritud kultuuriobjektide kättesaadavaks muutmisest avatud litsentside kaudu, kuigi see on muidugi ka ülioluline osa. Kuid tõeliselt avatud olemine tähendab, et kultuur tehakse kättesaadavaks sedasi, et võimalikult palju publikut on kaasatud. See tähendab, et kõigepealt on vaja publiku vajadusi mõista ja teenused ka vastavalt kujundada. Seejärel saab päris kiiresti selgeks, millised muud komponendid nagu näiteks tehnilised formaadid (kas 1200 pikslit lai jpg või tiff?) ja kohale toimetamise mehhanismid (veebisaidi või API kaudu?) on olulised.

Mida saavad kultuuriasutused teha paremini, et kaasata rohkem publikut, et olla oma publikule avatumad?

Kultuuripärandiga tegelevad asutused panustavad suurema osa ajast ja tegevusest oma kogudele, mitte inimestele. See on muidugi täiesti normaalne asutuste puhul, kelle esmane ülesanne on säilitada meie pärandit tulevaste põlvede jaoks. Aga selleks, et omada võimalikult suurt mõju digitaalajastul, on meil vaja mõista sidusrühmade vajadusi sügavuti, et saaksime neile pakkuda teenuseid, mis neile tõeliselt korda lähevad. Minu meelest on hea stardipunkt korraliku mõjuraamistiku väljatöötamine terve asutuse jaoks, nii et kõik oleks põhjalikult kursis sellega, mis rolli see asutus mängib erinevate sidusrühmade eludes. Selline arusaam viib meid teistsuguse meelestatuseni vajaduste suhtes, mida on vaja teha selleks, et tänapäeval jätkuvalt asjakohane olla. Toon ühe näite: hetkel oleme Euroopas digiteerinud üle 300 miljoni objekti, aga vaid murdosa (3%) on kasutatav asutuste veebisaitidel. See tähendab, et seda ei saa kasutada sotsiaalmeedias, Wikipedias, hariduses või äppides. Suur maailm on selles osas veel vallutamata.

Mis on innovaatilised töövahendid või teenused, mida Europeana pakub?

Enamus inimesi teab meid Europeana Collections veebisaidi kaudu, kuhu oleme koondanud üle 50 miljoni digiteeritud objekti raamatukogudest, muuseumidest ja arhiividest ühe terve Euroopa, kaasaarvatud Eestist muidugi. Aga see on vaid see kõige nähtavam osa. Me tunneme, et meie töö on ka toetada kultuuriasutusi ja aidata neil avada oma kollektsioone. Oleme välja töötanud kaastalitluse standardeid, nagu näiteks IIIF, mis võimaldab rikkalikumat ligipääsu piltidele, ning juriidilise raamistiku nagu näiteks rightsstatements.org ja hiljuti impkt.tools, mille kaudu investeerime töövahenditesse, mille abil asutused saavad hinnata oma ühiskondlikku mõju.

Kuidas saavad koolid, õpetajad ja õpilased Europeanat oma tegevuses kasutada?

Mõned õpetajad juba leiavad Europeana.eu veebisaidilt oma tundide jaoks materjale. Aga me kindlasti anname endale aru, et õppekavad üle Euroopa on tohutult erinevad ja sisu on kindlasti vaja kureerida, et seda hariduses kasutada saaks. Selletõttu oleme teinud koostööd organisatsioonidega nagu näiteks European Schoolnet ja õpetajaid koondavate algatustega nagu näiteks eTwinning. Me näeme selles valdkonnas suurt potentsiaali ja investeerime palju selleks, et pärand oleks õpetajatele kättesaadav.

Millised on kõige suuremad väljakutsed asutuste ja kasutajate/publiku kokku viimisel?

Meie publiku nõudmised muutuvad kiiresti, samas kui asutused ise liiguvad pigem aeglaselt. Meie keskendume pikemale perspektiivile, nii et sõidame nagu diiselrongid. Kui me tõesti tahame kaasata publikut praegusesse „kogemuste ajastusse“, peame olema nobedamad ja kohanema kiiremini publiku vajadustega. Aga algus on suhteliselt lihtne. Tehke kõik oma sisu kättesaadavaks sellistes formaatides, mis on praktilistel otstarvetel kasutatavad: hea kvaliteediga suuruses, selged (eelistatavalt avatud) ja õiged sõnumid, mis toimetatakse kasutajani hästi läbimõeldud kasutajaliideste kaudu.

 

Mis on Europeana?

Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel kümmekond aastat tagasi Euroopa kultuuripärandi populariseerimiseks ellu kutsutud veebipõhine platvorm, mis ühendab endas raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digitaalset pärandit. Europeana kaudu pääsevad huvilised vabalt ligi enam kui 53 miljonile digiteeritud objektile üle terve Euroopa ja kaugemaltki, sest platvormi kaudu kättesaadavad objektid pärinevad rohkem kui 3500 institutsiooni kogudest ligi 40 riigist. Europeana eesmärk on viia omavahel kokku Euroopa rikast kultuuripärandit hoidvad asutused ning inimesed, kes soovivad pärandiga tutvuda, aga ka soodustada ja hõlbustada digitud kultuuripärandi kasutust, ning selle pinnalt uue sisu loomist.

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

 

Veel uudiseid samal teemal

Ansambel Sare Roma
12.08.2020|Kultuuriministeerium

Festival aitab tutvustada roma rikast ja salapärast kultuuri

Sel laupäeval, 15. augustil toimub Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti romade festival ROMFEST-EST. Festivalil osalevad roma artistid Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Kontserdi peaesineja on rahvusvaheliselt hinnatud Leedu mustlasansambel Sare Roma. Euroopas elab romasid umbes 10 miljonit, Eestis üle 650, suur kogukond on Valgas.

Heimtali muuseumi eksponaadid. Foto: Kultuuriministeerium
07.08.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas: kultuurivaldkonna kriisipaketist toetuse saajate ring laieneb

Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja kriisipaketi lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda. Samuti tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele ja olla toeks meie filmindusele, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas. Ministri arvamuslugu ilmus Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis.