Sa oled siin

Euroopa kultuuripealinnaks 2024 kandideerivad Tartu, Narva ja Kuressaare

5. oktoober 2018 - 11:50

Euroopa kultuuripealinna 2024 konkursile saabus kolm taotlust – Tartult, Narvalt ja Kuressaarelt. Kuu lõpus selgub, millised linnad jäävad kandideerima lõppvoorus.

Linnad pidid oma kandideerimismaterjalid esitama Kultuuriministeeriumile 1. oktoobriks.

„Me täname kõiki linnu, kes aasta jooksul on kandideerimise vastu huvi tundnud. Rahvusvahelisel komisjonil seisab ees põhjalik analüüs ja arutelu,“ rääkis Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Heili Jõe.

Valikud viib läbi sõltumatu 12-liikmeline rahvusvaheline komisjon. Komisjon viibib Tallinnas 22. ja 23. oktoobril, kui pressikonverentsil avaldatakse lõppvalikusse jäävad linnad. Eestist valitav Euroopa kultuuripealinn selgub 2019. aasta lõpuks.

Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisarahastuse, mille toel saab visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon omistab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

2024. aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit ühtekokku kolm linna: üks Eesti linn, üks Austria linn ning üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn.

Loe kultuuripealinna valimisprotsessi kohta lähemalt siit

Lisainformatsioon
Heili Jõe
Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja
628 2228

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.