Sa oled siin

Euroopa kultuuripärandiaasta andis teatepulga üle laulu- ja tantsupeo juubeliaastale

4. detsember 2018 - 15:55
Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta logo
Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta logo

Tallinna lauluväljaku sammassaalis anti täna, 4. detsembril üle sümboolne teatepulk Euroopa kultuuripärandiaastalt tulevasele teema-aastale. Saabuv laulu- ja tantsu juubeliaasta tõstab esile ja väärtustab Eesti laulu- ja tantsupidude 150 aasta pikkust traditsiooni.

2019. aasta jooksul on tähelepanu all UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud laulu- ja tantsupidude traditsioon. Eelseisval aastal möödub esimesest laulupeost 150 aastat, esimesest tantsupoest 85 aastat ning tantsupidu toimub 20. korda.

Aasta jooksul püütakse läheneva peo valguses tuua esile laulu- ja tantsupeo ajalugu, ulatust ja mõju Eestis. Juubeliaasta tippsündmus on 4.-7. juulini toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ning sellele eelnev üle-eestiline tuletulemine.

„Laulupidude traditsioon on Eesti omariikluse ja rahvustunde alustala ning ühendav sild põlvkondade vahel. Laulu- ja tantsupidudega oleme ehitanud Eestile tulevikku põlvkondade kaupa – isade, emade, laste ja vanavanemate panuse kaudu, kes on laulukaare all laulnud ja kaasa laulnud, kus oleme end rahvana vabaks laulnud,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.   

„Eesti juubeliaastal on ka kohane mõelda sellele, et just esimesel laulupeol, mille algatajaks ja eestvedajaks oli papa Jannsen, tundisime end esimest korda ühtse ja üksmeelse rahvusena, ning kus kõlas esmakordselt Eesti hümn. Laulupidude traditsioon, mis on inspireeritud Euroopa kultuurihälli eeskujudest ning mida kujundasid meie rahvusliku ärkamise suurkujud, ilmestab selgelt, kui tähtis on hoida avatust ja kultuuridevahelisi lähedasi kontakte. Eesti laulu- ja tantsupidude ühendav ja ülendav jõud on see, mida praegusel ajal eriliselt vajame,“ rõhutas minister Saar.

„2019. aasta on tõenäoliselt lähema 50 aasta perspektiivis erakordseim aasta laulu- ja tantsupeo liikumises. Aegade suurim juubeli laulu- ja tantsupidu „Minu arm“ toob juuli alguses meie rahva taas üle ilma suure perena kokku,“ ütles laulu- ja tantsupeo juubeliaasta koordinaator Sten Weidebaum. „Soovime, et juubeliaastal leiaks igaüks võimaluse osa saada laulu- ja tantsupeo liikumise võlust ja väest. Loodetavasti aitab laulu- ja tantsuväljakul valitsev koosmeel meil targalt sihte seada ning liikumise eestvedajaid hästi hoida ja väärtustada,“ lisas Weidebaum.

Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta värskeimad uudised ja tegemised on uuest aastast saadaval siin.  

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast. Saabuvate teema-aastatega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel siit, varasemate teema-aastatega aga siin.

 

Lisainformatsioon

Sten Weidebaum

Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta koordinaator

523 6239

sten.weidebaum@laulupidu.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.