Sa oled siin

Elektrilevi võrgumehed avastamas ajaloolist elektrivõrkude pärandit

31. oktoober 2019 - 9:30
Tartu Kivisilla vana alajaam
Tartu Kivisilla vana alajaam

Oktoobris pälvisid Muinsuskaitseameti hea koostööpartneri tunnustuse Jako Kotkas ja Raivo Rebane Elektrilevi OÜst valdkondliku pärandi kaardistamise ja säilitamise eest. Mehed kaardistasid üle Eesti alajaamu, jaotuspunkte ja maste, mille vanus ulatub juba 100 aastani ning mis jutustavad loo Eesti elektrifitseerimisest.

Elektrivõrgu töötajad Jako Kotkas ja Raivo Rebane hakkasid paar aastat tagasi uurima, millist ajaloolist väärtust peidab endas tänapäeva Eesti elektrivõrk. „Elektrifitseerimise ajaloo kontekstis on konkreetselt elektrivõrgu ajalugu teenimatult vähe uuritud. Mitmed ajalooliste alajaamade hooned ja muud elektrivõrgu objektid on Eesti asulate tänavapildis kõigile näha, kuid tihtipeale me ei tajugi, et ühel või teisel neist on Eesti elektrifitseerimise ajaloos olnud kandev roll,“ selgitas Elektrilevi primaarseadmete tehnikajuht Raivo Rebane. Raivo ja Jako tegid kindlaks, et nn ülemaavõrk ehk erinevaid piirkondi, linnu ja asulaid ühendava elektrivõrgu esmased alged hakkasid tekkima 1923. aastast, kui valmisid Ellamaa ja Ulila nn „kaugemaa“ elektrijaamad. Seega pärinevad sellest perioodist ka esimesed võrguobjektid.

 „Püüdsime esmalt kaardistada, kas nendest algaastatest on veel midagi alles ja millises seisukorras. Sellega jõudsimegi ligemale kaks aastat tagasi Tallinnas, Reisijate tänava ääres asuva omaaegse alajaamahooneni, mis täna kuulub ettevõttele Eesti Raudtee. See on endine Tallinna peaalajaam ja pärineb aastast 1924, kui Põhja-Tallinna ja Kopli tööstuspiirkonnad hakkasid elektrit saama Harjumaa servas asuvast uuest Ellamaa elektrijaamast,“ rääkis võrguehituse peaspetsialist Jako Kotkas. Samal aastal elektrifitseeriti ka Tallinn-Pääsküla raudtee.

Kuna teadaolevalt planeeris omanik hoone renoveerimist, siis oligi ajaloolise objekti võimalikult algsel kujul säilimine ajendiks, miks Raivo ja Jako pöördusid murega Muinsuskaitseameti poole. Koostöös leiti, et sarnaseid võrgu ajalugu jutustavaid ehitisi võib Eestis olla veel kümneid ning oluline oleks need üles leida, võimalusel korrastada ning varustada infotahvlitega.

Raivo Rebane ja Jako Kotkas tuvastasid aasta jooksul üle Eesti ligikaudu 30 hoonet, mis kannavad elektrivõrgu pärandit. Ajaloolised alajaamahooned pärinevad peamiselt 1920.-1940. aastatest. „Ajaloolist elektrivõrgu väärtust leiab peamiselt esimesest Eesti iseseisvuse perioodist, kus ehitatud alajaamadel on selgelt tajutav ehituslik omapära. Pärast Teist maailmasõda nõukogude perioodil hakati alajaamu massiliselt ehitama tüüpprojektide järgi ja omapära kadus,“ selgitas Raivo Rebane.

„Mitmed kõrge eaga objektid on tegelikult veel täiesti töökindlad ja kohati isegi paremas seisus, kui mõni nõukogudeaegne võrgu osa. Näiteks Kadriorus Poska tänaval asub ainulaadne betoonist elektrimast aastast 1928, mis seisab seal uhkelt juba 90 aastat ning on seejuures oluliselt kindlama ja tugevama väljanägemisega, kui tema 30-40 aastat uuemad sotsialismiaegsed vennad,“ tõi Rebane kõneka võrdluse.

Lisaks ajalooliste alajaamade kaardistamisele tegi Elektrilevi ka plaani ajaloo säilitamiseks, objektide väärtustamiseks ning laialdasemaks tutvustamiseks. „Tahame aastaks 2023, kui tähistame Eesti elektrivõrgu 100. sünnipäeva, kõigi kaardistatud alajaamade hoonete välimuse värskendada võimalikult vastavaks nende ajaloolisele väljanägemisele. Lisaks Elektrilevile kuuluvatele  alajaamahoonetele püüame kaasata sellesse tegevusse ka teisi ajaloolise väärtusega hoonete omanikke, et ka neid säilitada ja väärtustada,“ rääkis Jako Kotkas.

Üks Elektrilevile kuuluv ajalooline alajaam, mille korrastamise Elektrilevi ette võttis ja mis valmib novembri algul, asub Paides ning pärineb 1925. aastast. „Taastame hoone välisilme – fassaadi, katuse, renoveerime vanad uksed ja korrastame ümbruse. Lisaks paigaldame hoonele ka infotahvli, mis konkreetse alajaama eluloo lühidalt kokku võtab. Sarnasel moel tahame taastada ka teised ajaloolised alajaamad,“ ütles primaarseadmete tehnikajuht Raivo Rebane.

Tegelikult ei ole Paide alajaam päris esimene ajalooline võrguobjekt, mille taastamise Elektrilevi ette võttis. Eelmisel aastal taastati Kadrioru pargi 300 juubeli puhuks ajalooline raudkestaga kioskalajaam pargi territooriumil Kadrioru lossi läheduses. Kuna kioskis oli säilinud ka alajaama omaaegne madalpinge jaotuskilp, siis taastati lisaks välisilmele osaliselt ka alajaama sisu. „Kiosk on analoogne 1913. aastast pärinevale alajaamatüübile, milliseid AS „Volta“  paigaldas 1913. aastal Tallinna linna elektrivõrku. Seega võib tähendada, et Kadrioru kiosk võib olla isegi vanem kui 100 aastat,“ täpsustas Rebane.

„Loodame, et nii meie kui ka Elektrilevi tegemised üldiselt tekitavad laiemat huvi Eesti elektrivõrkude  ajaloo vastu ning annavad inspiratsiooni 2023. aastal tähistada 100 aasta möödumist ülemaa elektrivõrkude sünnist Eestis,“ leidis ta.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Minister Lukas ja suursaadik Kokk. Foto: Kultuuriministeerium
21.11.2019|Kultuuriministeerium

Lukas: kultuuril on kaalukas roll Euroopa Liidu kestlikus arengus

Kultuuriminister Tõnis Lukas osaleb täna, 21. novembril Brüsselis algaval Euroopa Liidu noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Ministrite arutelu põhiteema on kestlik areng ning kultuuri kaalukas roll selles.

Stipendiaadid 2018 ning Sirje Helme. Foto: Kultuuriministeerium
19.11.2019|Kultuuriministeerium

Wiiralti stipendiumi konkursile esitati 25 taotlust

Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile esitati tänavu 25 taotlust. Stipendiumi makstakse kunstiüliõpilastele Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ning sellega toetatakse nende õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.