Sa oled siin

Ekspertrühm hakkab tegelema elukeskkonna ruumilise arenguga

22. veebruar 2017 - 16:25
Linnahall. Foto erakogust

Ehitatud keskkonda puudutavate otsuste killustatusest ja ühiste eesmärkide puudumisest on kõneldud juba kümmekond aastat. Ministeeriumideülese ekspertrühma loomine on eelduseks, et elukeskkonna arendamine Eestis toimuks läbimõeldumalt, kirjutab Kultuuriministeeriumi infokirjas ministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk

Õiguskantslerid, erialaliidud kui ka erinevad ministeeriumid on kümnekonna aasta kestel osutanud, et Eesti elukeskkonna ruumilist arengut puudutavad otsused (miks, kuhu ja kuidas ehitatakse) on killustatud ning puuduvad ühised eesmärgid keskkonna arendamisel. Ehitatud keskkonna kujunemise protsess kavandamisest kasutamiseni ei ole terviklik, selle osalised lähtuvad jäigalt erinevatest eesmärkidest ja väärtushinnangutest.

Kesksetes ruumilist arengut suunavates dokumentides (üleriigiline planeering Eesti 2030+, maakonnaplaneeringud) on sõnastatud küll eesmärgid, ent valitsusasutuste koostöö nende saavutamisel on puudulik. Asutused lähtuvad kitsalt enda valdkonna huvidest ega arvesta ruumilise arengu laiemaid eesmärke. Otsuste puhul (nt riigimajade kavandamine, nn üürielamute meede, koolivõrgu korrastamine, taristuprojektid, riigi, riigiettevõtete ja omavalitsuste maatehingud, maavalitsuste kaotamine jne) ei vaadata sageli valdkonnaüleseid ja laiemaid ruumilisi mõjusid, liiga harva võetakse otsuste aluseks valdkondlikke teadusuuringuid.

Selle olukorra muutmiseks soovib Kultuuriministeerium koostöös Riigikantselei, teemasse puutuvate ministeeriumide ja partnerorganisatsioonidega luua ruumiloome ekspertrühma, kes esitaks analüüsidele tuginedes valitsusele ettepanekud paremate ruumiotsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Ekspertrühma loomine tuleneb koalitsioonileppest ja valitsusliidu 100 päeva plaanist, kus on kirjas eesmärk luua koostöös Eesti Arhitektide Liiduga üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks ministeeriumideülene ekspertkogu. Tänaseks on rühma loomist puudutavad materjalid valdkonnaga seotud organisatsioonidega koos läbi arutatud ja valitsusele esitatud.

Loodavale ekspertrühmale on nende arutelude tulemusel seatud mitu konkreetset ülesannet. Näiteks tuleb selgitada välja, milliseid õigusakte ja strateegilisi dokumente oleks vaja täiendada või luua. Eksperdid teeks ettepanekuid ka selle kohta, kuidas võiks toimida riigi ruumilise arengu korraldamine ning tõuseks arhitektuuri-, ruumilise planeerimise ja ehitamise alane teadlikkus ja pädevus. Muuhulgas peaks ekspertrühm  kaaluma alaliselt tegutseva üleriigilise ruumilise planeerimise ja ruumi arhitektuurse kujundamisega tegeleva kompetentsikeskuse vajalikkust.

Seega on tulevase ruumiloome ekspertrühma töölaual aukartust äratav hulk läbiarutamist ja parandusettepanekuid ootavaid ülesandeid. Kuid soov jõuda olukorrani, kus meie ühist elukeskkonda kujundatakse terviklikult ja läbimõeldult, on piisavalt suur, et nende ülesannetega paari aasta jooksul toime tulla. Esialgne siht on sõnastada riigi ruumipoliitikat puudutavad ettepanekud 2019. aasta alguseks.


---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT
 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.