Sa oled siin

Eesti romad vajavad tõhusamat tuge ühiskonda lõimumisel

30. aprill 2018 - 13:12
Grupp roma noorte koolitusseminaril osalejaid 13. aprillil. Koolitus toimus 13.-15. aprillil 2018 Tallinnas. Foto autor: Darja Sudelainen-Fedosov
Grupp roma noorte koolitusseminaril osalejaid 13. aprillil. Koolitus toimus 13.-15. aprillil 2018 Tallinnas. Foto autor: Darja Sudelainen-Fedosov

Eesti on kultuuriliselt rikas ühiskond: siin elab ligi 200 vähemusrahvust, sealhulgas ka romad. Eelmisel aastal käivitas Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni rahastusel esimese pääsukesena projekti romade, eelkõige roma noorte ja naiste lõimumise toetamiseks. Kuidas on olukord romade lõimumisega Eestis ning mis on kavas lähiajal, selgitab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Mall Saul.

Rikas ja eripärane roma muusika, tants ja kunst on üldtuntud. Seevastu teadmisi roma kogukonna tavadest ja normidest on aga vähe, kuid just need mõjutavad meie keskel aastasadu omaette elanud romade suhet ümbritsevaga. Euroopas elab romasid umbes 10 miljonit, suuremad kogukonnad on Rumeenias, Venemaal, Ungaris, Bulgaarias, Hispaanias ja Prantsusmaal. Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis kokku 655 romat, neist ligi kolmandik Valgas.

Riiklik arengukava Lõimuv Eesti 2020 märgib, et keelelis-kultuurilistest kogukondadest on vaja tähelepanu pöörata romadele, kelle kontaktide tihenemist ülejäänud ühiskonnaga tuleb toetada. Eesti väikesearvuline roma kogukond vajab lisatähelepanu haridus-, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas.

Eestis elavad romad püsivalt alates 17. sajandist. 1841. aastal koondati Eestis rändlevad romad Liivimaa kindralkuberneri käsul elama Laiuse kroonuvalda. Siiski rändles romasid Eestis ka edaspidi. Lisaks Skandinaaviast Eestisse jõudnud nn Laiuse romadele elas Eestis ka Poolast, Venemaalt ja Lätist saabunud romasid. Saksa okupatsiooni ajal 1941-44 hukati peaaegu kõik Laiuse ning suurem osa Läti ja Vene romadest. Osa veeti laagritesse Poola ja Saksamaale. Eesti roma kogukonnast säilis vaevalt kümnendik.

Enamik praegu Eestis elavaid romasid on rännanud Eestisse pärast teist maailmasõda Lätist (lotfitka romad) ja Venemaalt (haladitka romad). Eesti romadest peab 66% emakeeleks roma keelt, 16% vene ja 10% eesti keelt ning 8% muid keeli. Suur osa romadest suhtleb nii roma, eesti kui ka vene keeles.

Mis on peamised väljakutsed romade ühiskonda lõimimisel? Madal haridustase koos ühiskonnas levinud eelarvamustega romade suhtes on loonud olukorra, kus töötavad vaid vähesed romad, ning pahatihti on nende elujärg kehv. Samuti on probleemiks koolihariduse omandamine ja koolis püsimine. Roma lapsed sattuvad koolis nende jaoks ebaturvalisse ja harjumuslikust väga erinevasse kultuuriruumi, leidmata seal kohanemiseks piisavat tuge.

Roma kultuur kõige laiemas mõistes põhineb romanipenil, moraali- ja käitumisnormide kogumil, mis sisaldab kultuurile olulisi väärtusi, kombeid, moraali- ja käitumisreegleid. Sageli kardetakse, et hariduse omandamise käigus võib romanipen kaduda, kuid see ei ole ainus põhjus, miks romade haridustase on ülejäänud rahvastikuga võrreldes märkimisväärselt madal. Kolmandas kooliastmes kipub kool tihti pooleli jääma ning gümnaasiumihariduseni jõuavad vähesed. Kõrghariduse omandamiseni vaid üksikud roma noored. Sel õppeaastal omandab põhiharidust 55 roma emakeelega last.

Mida on vaja, et olukorda muuta ja aidata kaasa romade senisest tõhusamale sulandumisele Eesti ühiskonda? Roma laste hariduse toetamiseks ja lõimumiseks laiemalt on vajalikud kontaktid kogukondade vahel, mis aitavad tekkida ühisel arusaamal, et erineva kultuuritaustaga inimesed saavad omavahel koostööd teha ning see on kasulik kõigile.  Selline sidusus eeldab kahte sammast, millele toetuda: ühelt poolt ühiskonna avatust enamusest erinevale ja – mis eriti oluline! – piisava ettevalmistusega eestkõnelejate olemasolu roma kogukonnas. Eestkõneleja peab olema pädev nii roma kui eesti kultuuris, ta peab suutma end mõlemas kultuuriruumis arusaadavaks teha ning vastastikust usaldust kasvatada. Niisuguste inimeste puudumine omavalitsustes on olnud ja on ka praegu edukale lõimumisele oluliseks takistuseks.

Just seetõttu käivitas Kultuuriministeerium eelmisel aastal Euroopa Komisjoni rahastusel esialgu aastase projekti romade, eelkõige roma noorte ja roma naiste lõimumise toetamiseks. Eesmärgiks on kontaktide loomine ja koostööle ärgitamine romade ja ülejäänud ühiskonna vahel, edasiste lõimumistegevuste kavandamiseks vajaliku informatsiooni kogumine, eelkõige aga roma noorte koolitamine.

Sel aastal viis Kultuuriministeerium Eesti romade seas läbi sotsiaal-majanduslikku lõimumist kajastava uuringu, mille tulemused avaldatakse maikuus. Loomisel on koduleht, mis koondab infot projekti tegevuste kohta, teavet roma ajaloost, kultuurist ja keelest, romade lõimumist toetavaid soovituslikke infomaterjale ning romade jaoks huvipakkuvat infot ja viiteid. Ette valmistamisel on roma lastega töötavate pedagoogide kogemuste uuring. Aprillis alustasime koolitustega ning roma kogukonna jätkuvale huvile tuginedes on kavas sarnaste tegevustega jätkata.

 

Kultuuriministeeriumi infokiri ilmub iga kuu viimasel nädalal (v.a juuli). Kutsume Teid üles seda lugema, sest nii mõnigi küsimus võib siit vastuse saada või anda põhjust täpsustavateks küsimusteks.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Eelvaliku tulemuste väljakuulutamine Kultuuriministeeriumis
23.10.2018|Kultuuriministeerium

Euroopa kultuuripealinna tiitlile jäävad kandideerima Narva ja Tartu

Euroopa kultuuripealinna tiitlile jäävad kandideerima Narva ja Tartu, konkurentsist langes Kuressaare. Sellisele otsusele jõudis sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon, kes hindas kolme konkureeriva Eesti linna taotlusi kahepäevasel kohtumisel Tallinnas.

Hasartmängumaksu Nõukogu
22.10.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuri ja spordi rahastamine muutub mugavamaks ja selgemaks

Riigikogu kiitis eelmisel nädalal heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus selgitab, et kultuurile ja spordile mõeldud raha ära ei kao, spordis summad hoopis suurenevad.