Sa oled siin

Eesti muusika rahvusvaheline kevad

28. mai 2019 - 11:20
Classical:NEXT 2019
Classical:NEXT 2019

Eesti muusikaelu korraldajad ja muusikud esindavad riiki ligi 40 muusikavaldkonna katus- ja esindusorganisatsioonis nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Nii mõnegi ühenduse puhul kuuluvad eestlased juhtgruppi või on koguni võrgustike algatajad. Nõnda selgus aprillis Kultuuriministeeriumi läbi viidud küsitlusest. Rahvusvaheline aktiivsus vähemalt mõtte tasandil on viimastel aastatel kujunenud loomulikuks osaks paljude muusikute igapäevatoimetustest. Kuklas on teadmine, et muusika on Eesti üks visiitkaart, ja see pole lihtsalt lihvitud väljend, vaid vastutus. Iga otsus, tehtu või tegematajätmine ning väljaöeldud sõna kujundab pilti meie riigist.

Viimased paar kuud on olnud meie muusikaelus rahvusvaheliselt tormiline aeg: rohkearvulise väliskülaliste delegatsiooniga Jazzkaare 30. aasta juubel aprilli lõpus, millega samal ajal esindasid jazzmuusikud Eestit ka Bremenis maailma olulisimal jazzimessil jazzahead!, ning mai algul festivali Eesti Muusika Päevad 40. aasta juubel, mille ajal toimus Tallinnas maailma mõjukaim nüüdismuusika sündmus ISCM World Music Days. Eestisse saabus üle 200 muusikaprofessionaali ligi 50 riigist, lisaks muusikaajakirjanikke-arvamusliidreid nii Euroopast, USAst kui ka Hiinast.

Samal ajal kogunes Tallinnas aastakongressiks maailma muusikainfokeskuste katusorganisatsioon IAMIC vähemalt 20 riigi esindajatega ning loodi uus Balti heliloojaid ühendav organisatsioon Baltic Contemporary Music Network. Kui siia liita Eesti Festivaliorkestri väärikas Jaapani tuur Paavo Järvi juhatusel, rahvusvaheline heliloojate rostrum Argentiinas ning Rotterdamis toimuvad klassikalise muusika konverents-mess ClassicalNEXT ja kaasaegse muusikateatri esitlusfestival Operadagen Rotterdam, siis võib julgelt öelda, et aprillis-mais on Eestil olnud luksuslikult võimalusi kindlustada oma rahvusvahelist positsiooni ning avardada võimalusi. Meie muusikaelu korraldajad ja muusikud võivad endale julgelt lasta õlale patsutada. Need sündmused tõestasid, et oleme head suhete loojad ning veenvad enda soovide kuuldavaks tegijad.

Rahvusvaheliste edulugude tuules on siiski oht jääda uskuma, et tunneme kõiki meie jaoks olulisi inimesi ning vajalikud uksed on meile justkui juba lahti, või siis et mõned mäetipud võivadki jääda meile kättesaamatuks. Kodus toimetades võib ka märkamata jääda, et muusikamaailm tervikuna reageerib muutustele varasemast dünaamilisemalt ning kiiremini muutuvad ka jõujooned.

Veel viis aastat tagasi võtmesündmustena tuntud ettevõtmised ei pruugi seda praegu enam olla. Ka organisatsioonid võivad kaotada senise tähtsuse. Töösuhted muutuvad üha rohkem projektipõhiseks, mis toob kaasa inimeste liikumise ühest organisatsioonist või koguni riigist teise. Oluline on hoida nende inimeste ja organisatsioonide ligi, kes panevad asju juhtuma. Ja kui vaja, võiksime julgeda võtta initsiatiivi mõne uinunud ettevõtmise äratamiseks või kutsuda ellu midagi uut, nagu tegid Balti riikide heliloojate liidud äsja Tallinnas. Rahvusvaheliste koostöövõrgustike võõrustamine või nende töös osalemine tähendab nähtamatut järjepidevat tööd, et jõuda usalduseni nii tulevaste välispartnerite kui ka kodumaiste otsustajatega.  

Otsustasin tänavusi muusikasündmusi väisata muuhulgas külalise pilguga. Selleks andsid suurepärase võimaluse ISCMi ja Jazzkaare festivalile tulnud külalised, kes heal meelel mõtteid jagasid. Nad tegid seda ausalt ja ilustamata ning esitasid küsimusi, mis panevad endale uue pilguga otsa vaatama.

Kokku leppimatagi on viisakusnormiks kaks tabuteemat: raha, mida paraku ei jagu piisavalt ükskõik kus maailma paigas, ning muusikavaldkonnasisesed suhted, mis on igas riigis eripalgelised.

Läbiva mõttemustrina kahe kuu sündmustel jäi silma jagamine kui parim suhtlusviis. Kontaktide, ideede, kogemuste, ka ressursside jagamine – sest kui partneril läheb hästi, läheb hästi ka meil. Vähemalt sama oluline on koostöövalmidus ja võimaluste nägemine seal, kus neid esmapilgul ei tundu olevat. Tõenäoliselt tagasihoidlikule eestlastele tuleb küll ehmatusena, kui meile tutvustatakse inimesi, kellega me esialgu ei näe oma töös otsest seost ja kes meie tegemiste vastu sellegipoolest siirast huvi tunnevad, kuid just sellised kohtumised viivad sageli millegi uueni.

Samavõrd, kui on oluline käia konverentsidel, festivalidel või konkurssidel, on tähtis tuua rahvusvahelisi rändsündmusi ka Eestisse, nagu sel korral ISCMi festival ja muusikainfokeskuste maailmaorganisatsiooni konverents. Kui muidu pääsevad ISCMi kogunemisele Eestist paar-kolm heliloojat aastas, siis tänavu oli seesama rahvusvaheline professionaalide kogukond eestlaste päralt.

Meie heliloojatele, muusikutele, kontserdikorraldajatele ja ajakirjanikele toodi kohale suure kontserdisaali täis teadlikku publikut, kellega inspireeriv mõttevahetus oli vaid tervituse kaugusel. Nädalaks ununesid žanripiirid ja oma leidsid sealt nii Eesti folgi- kui ka jazziväljal tegutsejad. Veelgi uhkem on, kui me ise suudame algatada ja arendada sündmuse, mis toob regulaarselt Eestisse valdkonna tippe üle maailma. Üheks selliseks on kindlasti Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss.  

Sellistel sündmustel on valdkonna arengut muutev mõju, kui mõelda sündmusest endast kaugemale ja küsida, millist väärtust ja uusi teadmisi soovime selle abil Eestisse tuua. Sündmuse toimumise fakt on vaid veerand võitu. Õige info õiges vormis jagamine, aktiivne suhtlus ja vahel ununema kippuv järeltöö tagavad, et eesti muusika ja muusikud saavutavad maailmas senisest laiema kõlapinna.

Vahetult pärast Eesti Muusika Päevi jõudis Kultuuriministeeriumi e-postkasti kümmekond tõsiseltvõetavat koostööideed välismaalt, mõni lihtsasti teostatav, mõni hulljulgelt ambitsioonikas, kuid kantud Eestist ja eesti muusikutelt saadud inspiratsioonist.

Innustav on saada ettepanekuid, kus Eestit nähakse ühe võrdse partnerina mõjukates koostööringides, mis toovad muusikutele loomingulisi võimalusi, mida tavaelus ei tekiks. Üha rohkem näevad festivalid ja organisatsioonid rahvusvahelist koostööd 5 kuni 10-aastase protsessina. Alustatakse üksteise tundmaõppimisest, näiteks õppevisiitidest noortele tulevikutegijatele järk-järgult suurte mitut riiki haaravate loominguliste platvormideni, mis Eesti enda ressursside juures jääksid kättesaamatuks.

Eri muusikažanrides töötavad erisugused lahendused. Tasub usaldada kogemust ja edulugusid ning mitte automaatselt kopeerida, vaid leida endale sobiv. Pole mõtet peale suruda showcase´i ja konverentsi formaati, kui hoopis paremini sobib konkurss või osalemine rahvusvahelises loomingulises koosluses ja residentuuris. Toimivaid mudeleid on palju.

Ka Eestile on korduvalt pakutud ahvatlevate rändavate hiidsündmuste korraldust, ent nii meelitav kui see ka pole, siis ainuüksi kõlava nime pärast pole igast pakkumisest põhjust innustuda, kui muusikud ja korraldajad tunnevad, et ei ole selleks valmis. Oluline on ju sisu ja kvaliteet – teadmine, et suhtlus ei hääbu sündmuselt koju jõudmisega. Ühe instrumendi-, žanri- või tegevussuunakeskne piiratud arvu osalejatega sündmus võib olla tugevama mõjuga kui hoomamatu haardega konverents-festival. Muusikaväljal liigutakse üha rohkem väiksemate, kuid täpsemalt sihitud ettevõtmiste suunas.

Oluline on, et ka rahastusvõimalused tuleksid üldiste muutustega kaasa, seda enam, et kõnealuste ettevõtmiste korraldajad on tavaliselt ärksad erialaliidud või katusorganisatsioonid, kelle ülesanne ei ole tulu teenida. Kuni pooletuhandele professionaalile suunatud sündmuste eelarve kokkusaamine on korraldajale mitme aasta töö. On suur risk anda kolm-neli aastat ette lubadus sündmust Eestis korraldada, kui ei ole kindel, kas vajalik 100 000 või 500 000 eurot leitakse. Just kolm kuni neli aastat on tavapärane intervall rahvusvahelise suursündmuse korraldusõiguse andmisest selle toimumiseni.

Näiteks seesama ISCMi World Music Days festivali korraldusõigus anti Eesti Heliloojate Liidule 2016. aasta alguses. Väikse meeskonnaga saavutas heliloojate liit erakordse tulemuse, millest üle maailma räägitakse tunnustavalt veel kaua. Tegijate teekond eduni oli aga kõike muud kui pilvitu. Sellegipoolest on juba teada vähemalt kolme rahvusvahelise katusorganisatsiooni aasta suursündmuse toimumine Eestis 2021. ja 2022. aastal.               

On veel midagi, mis seob kultuuri rahvusvahelistumise edukust ükskõik millises eluvaldkonnas edu saavutamisega. Need on vastused neljale vaid pealtnäha lihtsale küsimusele: miks me soovime midagi teha, millisena meid nähakse, millisena me soovime, et meid nähakse ning tõsiselt võetakse, ja mida me teame oma võimalikest partneritest ning nende vajadustest. Vastused neile küsimustele käivitavad tarkade otsuste ahela.

On külluslikult võimalusi, kuidas olla rahvusvaheliselt aktiivne ja edukas. Meile meeldib saada veel rohkem kontakte, teha veel rohkem koostööd, algatada uusi ettevõtmisi, kuid selles tuhinas ei saa unustada kõige olulisemat, Eestis toimuvat – tähelepanu muusikaharidusele, õpetajatele, noortele talentidele, vaba loometegevuse kõrge taseme hoidmisele ja koduse professionaalse muusikaelu tagamisele. Kui need tegevused on meie väärtuspüramiidi tipus, alles siis saab tegelikult liigutada mägesid rahvusvaheliselt.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.