Sa oled siin

Eesti mälu hävib iga päevaga

27. märts 2020 - 9:50
Eesti Vabaõhumuuseumi hoidla. Foto: Monika Kuntsel
Eesti Vabaõhumuuseumi hoidla. Foto: Monika Kuntsel

Eesti muuseumides on kokku üle 7,4 miljoni museaali, mis moodustavad olulise ja väärtusliku osa meie kultuuripärandist. Suurem osa nendest on hoiustatud hoidlates, mille tehnilised tingimused ei ole piisavad meie pärandi säilitamiseks. Olukorda avab Eesti Vabaõhumuuseumi juhatuse liige Tanel Veeremaa.

Hetkel on Eesti muuseumid külastajatele küll suletud, kuid igapäevane töö museaalidega käib edasi.  Külastajad näevad sageli muuseumikogude jäämäe veepealset osa – seda, mis on väljas näitusesaalides. Suurem osa museaalidest on aga hoiustatud hoidlates, kus nendega tegelevad lisaks muuseumitöötajatele ka uurijad, kust need jõuavad uutele näitustele ning sageli ka piiri taha meie kultuuri tutvustama. Muuseumi hoidlate ja näituseruumide tehnilised ja kliimatingimused peaksid tagama museaalide säilivuse võimalikult pikaks ajaks. Selles osas ei ole Eestis olukord hetkel kahjuks kiita.

Tänapäevastele nõuetele vastavad ja spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on üldiselt seotud muuseumimaastikul toimunud suuremate ehitustöödega (nt Eesti Rahva Muuseum, SA Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleks, SA Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseum). Aga sageli hoiustatakse museaale vastavalt võimalustele hoidlateks kohandatud ruumides ja hoonetes, mille tingimused ei vasta nõuetele. Õnneks töötavad meie muuseumides kogudega spetsialistid, kes tunnevad oma valdkonda ning annavad endast parima, et tagada ka nendes tingimustes museaalide säilimine.

Sarnane on olukord ka Eesti Vabaõhumuuseumis. Kuigi eristume teistest muuseumidest selle poolest, et meie kõige olulisemad museaalid on 78 eksponaathoonet, siis kokku on meie säilitada ligi 80 000 museaali. Suurem osa kogudest asub hoidlateks kohandatud hoonetes, mille tingimused ei ole lähedasedki tänapäevastele hoidlaruumide nõuetele, mis peaks tagama kultuuripärandi säilimise võimalikult pikaks ajaks. Meie töötajad teevad kõik selleks, et ka nendes tingimustes oleksid museaalid võimalikult hästi hoitud, kuid vahel jäävad ka nende käed lühikeseks.

Paljud museaalid asuvad ruumides, kus ei saa kliimat reguleerida. Osades hoidlates ei ole võimalik talveperioodil külma tõttu üldse tööd teha. Kohati kimbutab ruumipuudus ja oleme sunnitud museaalid paigutama tihedamalt, kui see olema peaks. Ligipääs osadele museaalidele on raskendatud, nende liigutamine hoidlast välja ja omale kohale tagasi on keeruline ning seda ei saa teha ilma teisi museaale tõstmata, mis võib omakorda neid kahjustada. Nõuetele vastab meie muuseumis ainult üks hoidla (215 m²), mis moodustab kõigist hoidlapindadest vaid 14%. Tahan väga tänada meie muuseumi töötajaid, kes nendes tingimustes tööd teevad.

Muuseumides asuva kultuuripärandi säilitamine ei ole seotud ainult hoiutingimustega, vaid ka pärandi korrastamisega – aja jooksul tekkinud kahjustuste kõrvaldamisega. See on konservaatorite igapäevatöö. Lisaks oma kogude korrastamisele aitab SA Eesti Vabaõhumuuseum kaasa ka teiste muuseumide kogude korrastamisele, kuna konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on meie sihtasutuse osa. Kanut on tegutsenud üle 30 aasta Tallinna vanalinnas endisest trükikojast konserveerimiskeskuseks kohandatud hoones, kus on küll kultuuripärandi heaks väga palju ära tehtud, kuid museaalide korrastamise protsesse silmas pidades on hoonel terve rida puudusi. Ruumid ei vasta tööprotsesside loogikast tulenevatele vajadustele, on kitsad ja ei võimalda suuremõõtmeliste esemete liigutamist, samuti on probleemiks vajaliku ruumikliima tagamine. Lisaks asub Kanut vanalinnas, mis muudab museaalide transpordi keeruliseks.

Kuigi muuseumide vajadused kultuuripärandi säilitamiseks ja korrastamiseks on sarnased, siis tegeleme nende teemadega omaette, igaüks vastavalt oma oskustele, võimalustele ja teadmistele. See loobki olukorra, kus osa meie kultuuripärandist on heades tingimustes, kuid suurem osa, nagu toob välja aastal 2017 muuseumide hoiutingimuste osas läbi viidud analüüs, on ruumides, mis ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud säilitusnõuetele ning ei taga kultuuripärandi nõuetekohast hoiustamist. Lisaks kaasaegsetele hoiutingimustele oleks museaali säilimise seisukohast ideaalne, kui selle hoiustamine ja ka korrastamine toimuks sama katuse all.

Eesti muuseumide üle 7,4 miljoni museaali leiavad igapäevast kasutust uurijate töös teadusmaastikul, populaarteaduslikes väljaannetes ja ajakirjanduses, haridustegevuses ja publikuprogrammides, aga pakuvad ka muuseumi tavakülastajatele elamusi ja teadmisi. Selleks, et muuseumitöötajad saaksid muuseumidele seatud eesmärke ka tulevikus täita, on oluline, et kogutud kultuuripärandile oleks tagatud nõuetekohased säilitustingimused. Tõsi, esemed vananevad paratamatult, kuid luues neile sobiva keskkonna ja head tingimused korrastustöödeks, on võimalik vananemisega seotud protsesse aeglustada ja tagada, et hoiustatud pärand pakub rõõmu veel mitmetele inimpõlvedele.

 

2017-2018 tegid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenuse analüüsi (PDF). Selle tulemusena selgus, et potentsiaalselt kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav lahendus ei ole mitte iga üksiku muuseumi hoidlate renoveerimine või laiendamine, vaid ühiste hoidlate loomine. Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet tegelevadki praegu Põhja- ja Lõuna-Eesti pärandihoidlate kavandamisega. Põhja-Eesti pärandihoidla oleks ka digiteerimis- ja konserveerimiskeskus ning Lõuna-Eesti pärandihoidla soovitakse rajada avahoidla põhimõttel. Muide, praeguses eriolukorras oleks pärandihoidla olemasolu elu palju lihtsamaks teinud. Hetkel mõtlevad kümned muuseumitöötajad üle Eesti, kuidas kodukontori tingimustes kogude säilitustingimusi jälgida. Pärandihoidlas seda muret ei oleks olnud.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2020|Kultuuriministeerium

OLULINE! Valitsus leevendas tingimusi sündmuste korraldamisele juba alates juunist

Valitsus tegi neljapäeval, 28. mail olulisi leevendusi avalike ürituste korraldamiseks juba juunist. Palun tutvuge muudatustega ning tutvuge vajadusel täpse juhendiga. Võimalikud täpsustavad küsimused palume saata min@kul.ee.

Siim Rohtla
29.05.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus audiovisuaalnõunik Siim Rohtla

Kultuuriministeeriumis asub 1. juunist tööle uus audiovisuaalnõunik, varem kinonduses, üldse laiemalt  filmivaldkonnas töötanud Siim Rohtla. Milliste mõtetega uus nõunik ametisse asub? Saame tuttavaks!