Sa oled siin

Eesti loomemajanduse olukorra värske uuring annab ülevaate sektori arengutest ja tulevikuväljavaadetest

8. mai 2018 - 8:17

Kultuuriministeerium koostöös Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega tutvustab täna, 8. mail kell 14.00 vastvalminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse tulemusi. Esitluse avab kultuuriminister Indrek Saar, uuringu taustast ja eesmärkidest annab ülevaate Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok ning uuringut tutvustab uuringu läbiviija, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Loomemajanduse sektorit on nüüdseks Eestis kaardistatud 4-aastase intervalliga neljal korral, värskelt valminud uuring kajastab peamiselt 2015. aasta majandus-statistilisi näitajaid ning käesoleva aasta algul valdkondade lõikes kaardistatud visioone ja tulevikuootusi. Loomemajanduse sektor moodustas 2015. aastal ligikaudu 3% Eesti majandusest ning selles oli hõivatud 30 700 inimest ehk 4,8% Eestis töötavatest inimestest. Sektori kogutulu moodustas ligi 1,5 miljardit eurot, mis on 2,9% SKPst. Võrreldes 2011. aastaga on sektoris töötavate inimeste arv suurenenud üle 3400 inimese võrra ning tulud kasvanud 45%. Kõige enam kasvas tulu meelelahutustarkvara valdkonnas ning ei vähenenud üheski kolmeteistkümnes kaardistatud valdkonnas.

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et loomemajandus on üks meie kõige kiiremini kasvavaid, dünaamilisemaid ja interdistsiplinaarsemaid majandusharusid. „Nagu värske uuring välja toob, on sektoril lisaks Eesti kultuuri hoidmisele, edasikandmisele ja maailmas tutvustamisele igati arvestatav sotsiaalmajanduslik mõõde. Loomemajandussektor panustas 2015. aastal Eesti sisemajanduse kogutoodangusse 2,9%, mis on samaväärses suurusjärgus põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi terviknäitajaga (3,4%). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel,“ ütles Saar. “Meie eesmärk ei ole muuta iga loovisik ettevõtjaks, vaid kultuuri- ja ettevõtluspoliitika ühise elluviimisega võimaldada nii loovisikutel kui loomeettevõtjatel jõuda oma loomingu või toodetega tarbijani nii kohalikul kui välisturgudel. Selleks pakub riik mitmekesist ja paindlikku keskkonda nii tugistruktuuride, -teenuste kui toetuste näol,” lisas Saar.

„Loomemajandus saab anda olulise panuse Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kitsaskohtade lahendamisel,“ ütles Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Toodetele ja teenusele läbi disaini, kunsti ja IT suurema lisandväärtuse andmine, läbi kultuuri Eesti tutvustamine välismaal, Eesti elukeskonna atraktiivsemaks muutmine - need on vaid mõned võimalused, kus loomeettevõtted saavad panustada,“ ütles Josing.

Uuring toob välja, et loomemajandussektoris kasvas ettevõtete ja asutuste arv vaadeldud perioodil mõnevõrra kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna – vastavalt 31% ja 27%. Samas on kasvutempo aeglustunud, projektipõhine tegevus ja rahastus ning vähene koostöö pärsib võimekust rahvusvahelistele turgudele laieneda. Teenuste koguekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%. Peamisteks eksportivateks valdkondadeks olid meelelahutustarkvara tootjad ja kirjastamise sidusala trükinduse ettevõtted. Ekspordi peamisteks sihtturgudeks olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest on esikohal Ameerika Ühendriigid. Lähiaastatel saavad loomesektori sissetulekud suureneda eelkõige vabalt turult tulu teenides ning läbi koostöö teiste majandussektoritega.  

Avalik sektor toetas 2015. aastal erinevate institutsioonide ja meetmete kaudu loomemajanduse tugistruktuure ning ettevõtteid ja asutusi 193 miljoni euroga. 13% loomemajandussektori kogutulust tuli toetustena, olulisimad loomesektori rahastajad olid Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Eesti loomemajanduse olukorra uuringu ja kaardistuse esitluse veebiülekannet saab jälgida Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel

Uuringu lühikokkuvõttega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Varasemate loomemajanduse valdkonna uuringutega saab tutvuda siin.

Uuringu viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut ja tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.

 

Lp ajakirjanikud! Oma osalemisest kl 14.00 Kultuuriministeeriumi suures saalis (Suur-Karja 23, Tallinn) toimuval tutvustusel ja intervjuusoovist palume teada anda Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunikule Kai-Ines Nelsonile (kai-ines.nelson@kul.ee, 5568 9644).
 

Veel uudiseid samal teemal

Eelvaliku tulemuste väljakuulutamine Kultuuriministeeriumis
23.10.2018|Kultuuriministeerium

Euroopa kultuuripealinna tiitlile jäävad kandideerima Narva ja Tartu

Euroopa kultuuripealinna tiitlile jäävad kandideerima Narva ja Tartu, konkurentsist langes Kuressaare. Sellisele otsusele jõudis sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon, kes hindas kolme konkureeriva Eesti linna taotlusi kahepäevasel kohtumisel Tallinnas.

Hasartmängumaksu Nõukogu
22.10.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuri ja spordi rahastamine muutub mugavamaks ja selgemaks

Riigikogu kiitis eelmisel nädalal heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus selgitab, et kultuurile ja spordile mõeldud raha ära ei kao, spordis summad hoopis suurenevad.