Sa oled siin

Eesti keele õppe huvilisi on järjest enam, appi on tulnud ka keeleäpid

25. juuni 2019 - 15:50
Narva eesti keele maja korraldatud "Eesti mäng" Narva linnagaleriis. Foto: INSA

Äsja valmis saanud aruanne lõimumiskava elluviimise kohta kinnitab, et ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades on suurenenud. Samas vajavad endiselt lahendamist mõned keeleoskust, haridustaset ja kodanikuaktiivsust puudutavad väljakutsed, kirjutab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk ministeeriumi infokirjas.

Eesti lõimumispoliitikat suunava kava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta tegevuste aruandest selgub, et ühiskonna sidusus olulistes võtmevaldkondades on suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel on vähenenud, suhtumine uussisserändajatesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. Lasteaedade keelekümblusrühmades eesti keelt õppivate laste osakaal kasvas, samuti suurenes nende venekeelsete noorte osakaal, kes sooritasid B2 taseme eksami väga hea tulemusega. ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas suureneb.

Samas on rida väljakutseid, mis vajavad endiselt lahendamist: eesti keele oskus põhikooli lõpus pole osal õpilastest praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel, venekeelsete kutseõppurite eesti keele oskus on kehv, madala haridustasemega mittetöötavate ja -õppivate teistest rahvustest noorte arv on suurenenud, Eesti kodakondsust taotletakse üha vähem, teistest rahvustest elanike kodanikuaktiivsus on väike ja nende esindajate osakaal Eesti avalikus teenistuses tagasihoidlik.

Keelehuviliste hulk pidevalt kasvab

Eesti rahvaarv on neli aastat järjest sisserände toel kasvanud, suurimat mõju avaldavad töörändajad. Pererände osakaal on vähenenud, õpirändajate arv jäänud enam-vähem stabiilseks. Euroopa Liidust jõuab Eestisse enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on esiplaanil Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesed.

Eesti elanike hinnangud teistest riikidest inimeste Eestisse elama ja töötama asumise kohta on muutunud positiivsemaks, seda näitavad nii siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu kui ka Eurobaromeetri andmed.

Poliitikakujundajatele esitab suurenev sisseränne uusi väljakutseid, muuhulgas keeleõppe mahtude suurenemise näol. Eelmisel aastal läbiviidud keeleõppe rakendusuuring näitas, et täiskasvanute eesti keele õppe nõudluse ja tasuta koolituste pakkumise maht ei ole tasakaalus: riiklikult pakutud koolituste maht on olnud aastati erinev, jäädes vahemikku 2000–6 000 inimest aastas, kuid inimesi, kes lähema kolme aasta jooksul plaanivad eesti keelt õppida, on ca 52 000–68 000. 2018. aastal pakuti erinevate riigiasutuste poolt tasuta eesti keele õpet ca 10 000 inimesele.

Keeleõppeks uued moodsad lahendused

Järjest kasvavat keeleõppe huviliste hulka arvestades on loodud uusi õpivõimalusi. Möödunud aastal avati kasutajatele eesti keele B1-taseme e-õppe kursus „Keeletee“, valmis eesti keele õppe äpp Speakly, loodi tasuta mobiiliäpid Walk Talk ja Multikey. Integratsiooni Sihtasutuse toel mitmekesistati keeleoskustaseme testimise võimalusi, loodi võimalused kodakondsuseksami näidisülesannetega tutvumiseks, toetati erinevaid projekte ja ühistegevusi eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks, suurenes eesti keele kohvikute ja eesti keele ja kultuuri tundmise klubide arv. Möödunud aasta tähistab ka Narva ja Tallinna eesti keele majade loomise algust.

Eesti keele õppevõimaluste mitmekesisus avaldab mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2018. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2, B1, B2 või C1 tasemel 56,4% eksamil käinutest, mis on 1,9 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Eesti keele oskus suurendab võimalusi tööturul

Eelmise aasta kohta kogutud andmed kinnitavad keeleoskuse arvestatavat mõju tööturul osalemisele. 2018. aastal oli eesti keelt oskavate teistest rahvustest elanike töötuse määr 6,2%, keelt mitteoskavate elanike töötuse määr aga 10,7%. Tööga hõivatuid oli kuuendiku võrra rohkem nende seas, kes eesti keelt oskavad.

Tööjõu-uuringu andmetel on teistest rahvustest elanike tööturuolukord paranenud. Muu emakeelega hõivatute arv möödunud aastal suurenes ja töötus vähenes. Kuna samal ajal eestlaste hõive suurenes aeglasemalt ning töötuse määr kasvas veidi, vähenesid eestlaste ja muust rahvusest elanike võrdluses nii hõivelõhe kui töötuse lõhe.

Eesti ühiskonnas toimuvast soovitakse osa saada

Möödunud aasta kohta kogutud andmed kinnitavad, et muukeelsete inimeste huvi saada osa Eesti ühiskonnas toimuvast, on kasvamas. Telekanali ETV+ avamisest alguse saanud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) telekanalite vaatajate üldarvu kasv jätkus, seda eelkõige muust rahvusest elanike toel. Kui aasta varem vaatas ERRi telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit veidi üle viiendiku muust rahvusest inimestest (vanuses neli eluaastat ja enam), siis 2018. aastal jälgis ERRi telekanaleid juba rohkem kui veerandik (27,3%) samast grupist.  ETV+ vaadatavus venekeelsete seas on tõusnud: 2016. aastal vaatas ETV+ 14,2% venekeelsest elanikkonnast, 2018. aastal jälgis telekanalit 21,4% sihtrühmast.

Üks oluline algatus, mis suurendab veelgi võimalusi Eestis toimuvast osa saada, oli venekeelse telekanali ETV+ viimine kogu Eestit katvasse vabalevi põhivõrku. Jätkusid etendusasutuste ja muuseumide projektid, mille käigus soetati tehnilisi vahendeid ja seadmeid, mis aitavad viia mitmes keeles meie kultuuriinfot vähelõimunud inimeste, sh uussisserändajateni. Need vahendid olid eesti kultuurist osasaamisel abiks enam kui neljale tuhandele muukeelsele inimesele.


Artikkel põhineb valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta rakendusplaani aruandel, mis on esitatud ministeeriumidele kooskõlastamiseks.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: europa.rs
23.08.2019|Kultuuriministeerium

Eestist valitav Euroopa kultuuripealinn 2024 selgub 28. augustil

Kolmapäeval, 28. augustil selgub Eestist valitav Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn. Omavahel on lõppvoorus jäänud konkureerima Tartu ja Narva. Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.

Foto: ERR telemaja, Kadarik Tüür Arhitektid OÜ „Roheline lina”
15.08.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus rahastab nii rahvusringhäälingu kui ka rahvusraamatukogu ehitust

Valitsuskabinet leppis täna, 15. augustil kokku kinnisvarainvesteeringud lähiaastateks. Algab Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitus ning Eesti Rahvusraamatukogu kauaoodatud renoveerimistööd.