Sa oled siin

Eesti keele majad töötavad täistuuridel

29. märts 2019 - 13:02
Tallinna eesti keele maja avamine. Vasakult teine Margarita Källo ja vasakult neljas Olga Selištševa. Foto: INSA
Tallinna eesti keele maja avamine. Vasakult teine Margarita Källo ja vasakult neljas Olga Selištševa. Foto: INSA

Eesti keele majad tegutsevad Tallinnas ja Narvas tugikeskustena eri rahvusest inimestele, kes soovivad õppida ja harjutada eesti keelt ning saada praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise kohta. Jaanuaris avas uksed Tallinna eesti keele maja Rävala puiesteel. Narva keelemaja peab päris oma ruume veel veidi ootama. Kuidas keelemajade tegevus on käivitunud, küsisime Tallinna keelemaja juhatajalt Olga Selištševalt ja Narva keelemaja juhatajalt Margarita Källolt.

Kuidas sai teist keelemaja juht? Mis inspireeris sellist väljakutset vastu võtma?

Margarita: Integratsioon on minu jaoks elukutse. Oma töökäiku alustasin Soome uussisserändajate keskuses, kus abistasin meie põhjanaabri juurde elama asunud põgenikke ühiskonda lõimida. Narva eesti keele maja tegevuse eestvedamine on minu jaoks järgmine samm, mille väärtus seisneb võimaluses panustada oma kodukandi arengusse ja luua paremat tulevikku oma kodumaa lastele.

Olga: Ettepanek luua ja juhtida Tallinna eesti keele maja tuli mulle, kui ühe Tallinna venekeelse kooli eesti keele õpetajale ja noorte projektides aktiivsele osalejale, nagu välk selgest taevast. Küll aga võlus idee mind ära – nii enda kui ka sõprade, töökaaslaste, õpilaste kogemuste najal teadsin, kui oluline on pakkuda mitmekesiseid ja kaasaegseid võimalusi eesti keele õppimiseks ning täiendamiseks.

Millised on olnud kõige suuremad väljakutsed? Ja mis valmistab kõige rohkem rõõmu?

Margarita: Suurimaks väljakutseks Narvas on olnud tegevuse käivitamine – milliseid teenuseid ja kuidas pakkuda, et kliendid oleksid rahul. Rõõmustan, et suutsime leida pühendunud kolleegid, kes on valmis kogu oma südamega panustama eesti keele majade arengusse.

Olga: Esimesest sammust saati oli ja on kõik meie endi luua. Kerge pole, kuid on põnev. Maja, millest unistasid, muutub reaalseks ja täitub nendega, keda ootasidki – see on puhas rõõm.

Keelemajad loodi, et pakkuda keeleõppijatele rohkem paindlikke õppevorme, võimaldada suhtlust eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega ja luua erineva emakeelega inimeste vahelisi kontakte. Kuidas see on praktikas õnnestunud? Milliseid tegevusi pakute ja mis on kõige nõutumad õppevormid?

Margarita: Narvas ja Ida-Virumaal oodatakse kõige rohkem elavat suhtlust ning seda me ka pakume. Lisaks suhtluskeele kursustele pakume võimalust keelt praktiseerida ja keeleoskust täiendada vahetu suhtluse kaudu ning ürituste käigus. Näiteks Eesti 101. sünnipäeva puhul viisime läbi “Eesti mängu” ja mai lõpus ootame ida-virumaalasi Eesti rahvustoitude valmistamise üritusele.

Olga: Teeme õpetajate ja nõustajatega kõik, et pakkuda just seda, mida õppijatel vaja, seejuures võtame ka õpilasi kuulda. Eriti populaarne on tandemõpe – kohtumised, mille raames näiteks eestlane praktiseerib vene keelt ja venelane eesti keelt. Oodatud tähelepanu pälvis ka eesti keele grammatika kursus, mille vastu tunti huvi juba keele maja avamisüritusel.

Kas ja kuidas olete Narvas lahendanud oma ruumide mure? Kas ruumide puudus on pigem väljakutse või hoopis õnnistus, mis sunnib loovusele ja innustab üha uusi paindlikke viise leidma?

Margarita: Ootame, ootame ja veelkord ootame, ning selle võrra suurema hooga ka toimetame. Seeläbi avastame Narva teisi huvitavaid ruume ja hooneid. Näiteks Eesti mängu viisime läbi Narva Kunstigaleriis, kus on vapustav maalide kollektsioon. Osa meie tunde toimub Narva keskraamatukogus, kuhu on alati väga oodatud kõik Narva elanikud, aga ka TÜ Narva Kolledžis, mis on Narvas üks eestluse keskustest.

Olga: Plaanide teostuseks on ka meil vaja suuremaid ruume. Praegu loeb tagasiside, et meil on hubane õhkkond – tegime kõike õigesti.

Margarita: Soovin, et meie eesti keele majad oleksid alati õpihimulisi inimesi täis, et meie teenused oleksid  neile vajalikul määral abiks ning et nad tunneksid meie hoolt.

Olga: Hiljuti tunnistas üks õpilane: "Kahju, et ööpäevas on vaid 24 tundi. Muidu käiksin igal teie üritusel. Poleks iial arvanud, et ma saan lahti hirmust eesti keeles rääkida." Sellises vaimus soovime ka jätkata.

Teavet eesti keele maja teenuste ja ürituste kohta vaata Eesti keele maja Facebooki lehelt ja Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki lehelt.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Piret Hartman. Foto: Anna Markova
07.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeeriumi asekantsler: Ida-Virumaa uus täht võib olla Kohtla-Järve

Kohtla Järvele kogunes kaheks päevaks, 5. ja 6. septembriks sadakond riigiametnikku, kohalikku haridus- ja kultuurielu ning ettevõtlus- ja sotsiaalvaldkonna edendajat, et otsida üheskoos ideid linna arendamiseks. Foorumile andis tõuke tõsiasi, et tööstuslinnana kasvanud Kohtla-Järve rahvaarv kahaneb, elukeskkond ei ole piisavalt atraktiivne ning traditsiooniline tööandja ehk põlevkivitööstus on muutumises.

Foto: Kohtla-Järve kultuurikeskus. Kultuurimälestiste riiklik register
04.09.2019|Kultuuriministeerium

Kohtla-Järve foorum aitab linnal leida uusi arenguteid

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel algab homme, 5. septembril kahepäevane Kohtla-Järve foorum, mis on jätk 2018. aasta Ida-Virumaa ametnike välitöödele. Sadakond osalejat kogunevad Kohtla-Järve kultuurikeskusse, et arutleda, milline tõuge võiks olla vajalik linna arengule.