Sa oled siin

Eesti juhtimisel uuendatakse EL meediateenuste reegleid

28. juuni 2017 - 4:44
Direktiiviuuenduste sihiks on võrdsemate tingimuste loomine EL meediateenuste turul tegutsejate jaoks. Foto: jeshoots.com (Unsplash.com)
Direktiiviuuenduste sihiks on võrdsemate tingimuste loomine EL meediateenuste turul tegutsejate jaoks. Foto: jeshoots.com (Unsplash.com)

Kultuuriministeeriumi jaoks on Eesti eesistumise kaalukaim teema audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna regulatsiooni põhjalik uuendamine, mis mõjutab kõiki liikmesriike. Mida on plaanis muuta ja kuidas see protsess välja näeb, saab teada Kultuuriministeeriumi infokirjast.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mis loob raamistiku piiriüleste audiovisuaalmeedia teenuste (nt televisiooni ja videostriimingu) jaoks. Esimene versioon direktiivist loodi Euroopa Liidus 28 aastat tagasi, et oleks tagatud telesaadete ja programmide levimine liikmesriikide vahel. Vahepealsete aastakümnete jooksul on meediateenuste turg märkimisväärselt arenenud ning kuigi ka direktiivi on korduvalt uuendatud, siis tehnoloogia kiire areng on tinginud vajaduse direktiivi uuendamise taas ette võtta.

Pisut enam kui aasta tagasi tegi Slovakkia direktiivi uuendamisega algust ning neile järgnenud Malta eesistumise ajal jõudsid liikmesriigid kokkuleppeni uuenduste põhisisus. Nüüd, Eesti eesistumise ajal jätkub töö selle õigusaktiga järgmises etapis, milleks on kolmepoolsed kohtumised ehk triloogid, kus laua ümber on Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajad. „Oleme lootusrikkad, et läbirääkimised nõukogu ja parlamendi vahel õnnestuvad, sest kõik osalised mõistavad vajadust meediateenuste õigusraamistiku kiireks ajakohastamiseks,“ ütleb Peeter Sookruus, Eesti eesistumise audiovisuaaltöörühma juht. „Kuigi tegemist on keerulise ja nüansirohke ettepanekuga, on Eestil lootust tüürida Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ning Euroopa Komisjon kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni, mis kulmineerub direktiivi vastuvõtmisega,“ usub ka sama töörühma asejuht Mati Kaalep.

Osa Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiast

Audiovisuaalmeedia teenuste ühtseid reegleid on Euroopa Liidus vaja, et tagada tingimused õiglaseks konkurentsiks ja tugevdada programmide tootmise ja jaotamise siseturgu . Praegu on tavaline televisiooniteenus koormatud teiste audiovisuaalmeedia teenuste osutajatega võrreldes rangemate nõuetega, see aga tekitab turul tegutsejate vahel ebavõrdse olukorra.

Direktiivi ajakohastamise peamine eesmärk ongi selgema õigusruumi ja võrdsemate tingimuste loomine teenuste arenguks ja leviks Euroopa Liidu ühtsel turul, olles niimoodi osa Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegiast.

Direktiivi uus versioon arvestab muutuva keskkonnaga

Et turuosalised oleks edaspidi võrdsemas seisus, on võetud sihiks laiendada direktiivi mõjuala nii, et see kohalduks ka uutele meediateenustele. Näiteks alaealiste kaitsmise ning vihkamisele õhutamise keelamise nõuded kehtivad praegu vaid televisioonile ning tellitavaile audiovisuaalmeedia teenustele (nt Netflix, Telia videolaenutus). Edaspidi laieneks need nõuded ka videojagamisplatvormidele (nt Youtube), mis pakuvad valdavalt kasutajate loodud sisu, mille eest teenuseosutajad ei kanna ise toimetusvastutust. Samad reeglid hakkaksid kehtima ka sotsiaalmeedias (nt Facebook, Instagram jt) pakutavale  videosisule, kui sellel on videojagamiseplatvormi tunnused.

Direktiivi nurgakiviks on ja jääb päritolumaa põhimõte, mis tähendab, et meediateenuse pakkuja tegevust reguleerib asukohamaa seadusandlus, ning et liikmesriigid peavad üldjuhul tagama teisest liikmesriigist pärit teenuse vaba ja tõrgeteta vastuvõtmise. Piirangud on ette nähtud vaid väga erandlikel juhtudel. Uue direktiiviga lisanduks liikmesriigile võimalus erandkorras ja tõsiste rikkumiste puhul kiiresti tõkestada teisest liikmesriigist pärit meediateenuse vastuvõttu ja taasedastamist, kui teenus õhutab vägivalda või vihkamist või kujutab ohtu ühiskonna julgeolekule või riigikaitsele.

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

Veel uudiseid samal teemal

Hõimupäevade logo
20.10.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Indrek Saar tervitas hõimupäeva puhul Soome ning Ungari kultuuriministrit

Täna, 20. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, mis väärtustab soome-ugri rahvaste kultuuri ja keeli ning üle Eesti toimub hulganisti hõimurahvastele pühendatud kultuuriüritusi.

Fotol (vasakult): Leedu asekultuuriminister Gintautė Žemaitytė, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, Läti Kultuuriministeeriumi kantsler Dace Vilsone. Foto: Kultuuriministeerium
18.10.2018|Kultuuriministeerium

Vilniuses allkirjastati Balti riikide kultuurikoostöö programm aastani 2022

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein allkirjastas täna,  18. oktoobril Vilniuses Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministeeriumide kultuurikoostöö programmi eelseisvaks neljaks aastaks. Allkirjastamine toimus Balti Kultuurikomitee kohtumisel, kus iga-aastaselt seatakse sihte Eesti, Läti ja Leedu kultuurikoostööks.