Sa oled siin

Eesistumise spordikonverentsi fookuses on sportlaste topeltkarjäär, sport ja liikumisaktiivsus

30. august 2017 - 10:00
Kairis Ulp. Foto: Kultuuriministeerium
Kairis Ulp. Foto: Kultuuriministeerium

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu spordivaldkonna eesistumisüritused Eestis jätkuvad 20.-23. septembrini Tartus.  21.-22. septembril toimuv rahvusvaheline konverents „Sport, haridus, ülikool: ühendades jõud sportlaste topeltkarjääri ja aktiivse ühiskonna nimel” on pühendatud 23. septembril Tähtvere spordipargis toimuvale III Euroopa spordinädala avamisele ning 20. septembril tähistatavale UNESCO rahvusvahelisele üliõpilasspordi päevale. Konverentsi põhiteemad on sportlaste topeltkarjäär ning sport ja liikumisaktiivsus, mida käsitletakse ülikoolilinnale kohaselt hariduse ja ülikooli kontekstis. Lähemalt avab läheneva konverentsi teemasid Kultuuriministeeriumi Eesti EL eesistumise sporditöörühma juht Kairis Ulp.

Pärast keskkooli lõpetamist jätkavad noored õpinguid kõrgkoolis, lähevad kaitseväeteenistusse ja tööle. Sama teevad ka sportlased. Ainult väga vähesed neist on selleks ajaks nii häid tulemusi näidanud, et võivad täielikult spordile pühenduda. Sportlasel täidab õppimine kahte eesmärki: aitab omandada tulevikus tööle asumiseks vajalikke teadmisi valitud erialal ning maandada tippspordiga kaasnevaid pingeid. Samas ei ole nende tegevuste ühendamine lihtne, sest sportlike tulemuste mõttes parimas eas olevad sportlased peavad jagama oma niigi piiratud ressursse – aega, energiat ja materiaalseid võimalusi – kahe olulise tegevuse vahel. Inglismaal enam kui 10 aastat tegutsenud topeltkarjäärisüsteemi TASS siseuuring näitas, et ilma tugisüsteemideta lõpetab kolmandik sportlastest oma karjääri spordis.

Euroopa Liidus ja rahvusvahelises olümpialiikumises on sportlaste topeltkarjäär olnud aktuaalne teema juba mitmeid aastaid. Tartus toimuv konverents toob Eestisse esinema mitmed selle ala parimad asjatundjad eesotsas ADECCO grupi ROKi ja RPKi sportlaste programmi asepresidendi, endise ROKi sportlaskomisjoni esimehe Claudia Bokeliga, Inglismaa topeltkarjäärisüsteemi TASS direktori Guy Taylori ning Euroopa Komisjoni spordiüksuse poliitikaametniku Agata Dziarnowskaga. Olümpiavõitja ja EOK sportlaskomisjoni esimees Gerd Kanteri ning FISU president Oleg Matitsõni esinemised annavad osalejatele võimaluse kaasa mõelda, milline koht on haridusel sportlase karjääris ning kuidas aitab sport kaasa tulevaste liidrite kujundamisele. Enne konverentsi viib Euroopa juhtivaid topeltkarjääri eksperte Guy Taylor Tartus läbi seminari, kuidas ehitada üles maailma tasemel topeltkarjääri süsteemi ja kes sellest kasu saavad.

Teise teemana keskendub Tartus toimuv konverents spordile ja liikumisaktiivsusele. Liikumine on tervise, arengu ja heaolu seisukohast väga oluline, kuid ühiskonna areng on kaasa toonud inimeste liikumisaktiivsuse vähenemise. Maailma Terviseorganisatsiooni  (WHO) uuringute järgi ei ole ligi kolmandik Euroopa täiskasvanutest kehaliselt piisavalt aktiivsed ning koguni ca 70% noortest jääb liikumisaktiivsus alla WHO soovitustele. Konverentsil esitletakse, kui kalliks läheb kehaline inaktiivsus ühiskonnale maksma ning mida saaks teha noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks koolides teaduspõhiste sekkumisprogrammide abil. Kui üldhariduskoolis on kehaline kasvatus õppekava osa, siis kõrgkoolis sageli enam mitte. Sportimistingimused sõltuvad paljuski kõrgkoolide prioriteetidest ja võimalustest ning suur osa noortest kaotab sel ajal oma sideme spordiga. Toimub arutelu, miks peaks kõrgkool korraldama sporti ja liikumisharrastust ning esitletakse, millised soovituslikud juhised on oma kõrgkoolidele välja töötanud meie põhjanaabrid soomlased.

Pärast konverentsi, 22. septembril kell 15.00-17.30 toimub Eesti Rahva Muuseumis Euroopa Komisjoni avalik seminar teemal „Tervislik elustiil”, mida juhib Euroopa hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivaldkonna volinik Tibor Navracsics. Vaata lisaks konverentsi kohta Kultuuriministeeriumi ja EU2017.EE kodulehtedelt.

Olümpiavõitja Gerd Kanter

Olen sportlaste juures suhtumises haridusse kohanud peamiselt kahte erinevat arvamust: esiteks õppimine sporditegemise ajal viib tähelepanu kõrvale ja segab sporti ning teiseks, õppimist ja sporti annab ühendada ja õppimine võib tulla spordile kasuks.

Oma näite varal toetan kindlalt teist seisukohta, sest sain kõrgkoolidiplomi sporditegemise ajal. Samuti oli kõrgharidusega minu omaaegne peamine konkurent  olümpiapronksmedalimees Aleksander Tammert. Üllatuslikult olime aga näiteks 2004 Ateena OMi  ajal kogu Eesti olümpiakoondise ainsad kõrgharidusega sportlased ehk meie puhul käisid medalid ja haridus koos.

Spordi ja õppimise variant koos ei pruugi kõigile sobida ja siin on võimalikud erinevad variandid. Ka EOK sportlaskomisjonis on arutatud topeltkarjääri võimalusi, paindlikumat suhet sportlaste ka kõrgkoolide vahel jne. Meie küsitlused on näidanud, et paljude sportlaste probleemide hulgas on just mure tuleviku pärast, karjäärijärgne elu väga kõrgel kohal. Paindlikuma ja vähem stressiva variandi koos otsimine oleks spordile suur teene.

 

Veel uudiseid samal teemal

02.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium ootab taas ettepanekuid riigi spordistipendiumide määramiseks

Kultuuriministeerium ootab spordialaliitudelt ja maakondade spordiliitudelt ettepanekuid spordistipendiumite määramiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. september 2019.

Foto: Kultuuriministeerium
11.07.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus on valmis eraldama korvpalli ja võrkpalli EM-i korraldamiseks Tallinnas 5 miljonit eurot

Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel toetada Tallinnas 2021. aastal Euroopa võrk- ja korvpalli meistrivõistluste meeste finaalturniiri ühe alagrupiturniiri korraldamist. Kui võistluste korraldusõigused saadakse, siis eraldatakse selleks riigieelarvest kahe aasta jooksul 5 miljonit eurot.