Sa oled siin

Digikultuuriaasta kestab – kus ja mida kogeda?

30. juuni 2020 - 9:30

Digikultuuriaastal on lisaks eriolukorra tõttu digikanalitesse kolinud kultuurisündmustele põhjust rääkida ka teema-aasta programmis juba pikemalt plaanis olnud tegevustest. Aasta kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Liina Luhats-Ulman kutsub osalema ja proovima.

Netiraadio

Platvormil netiraadio.ee, mille digikultuuriaasta ühe esimese suure algatusena aprillis käima lükkas, on Eesti muusikat kuulatud neli korda rohkem, kui selle aja jooksul Eesti raadiojaamades mängida jõuti. Kuulajate lemmikuteks on endiselt Eesti muusika kullafondi kuuluvad artistid. Kuna eriolukord on lõppenud ja muusikud saavad taas n-ö näost näkku kontserte anda, pole kanalis võimalik enam artiste toetada, kuid kuulamiseks on endiselt üle 40 000 muusikapala.

Heliraamatute turg

Digikultuuriaasta koos kultuuriministeeriumiga lükkab käima eestikeelsete audio- ehk heliraamatute turgu, mis toob heliraamatud inimeste taskutesse. Esimese sammuna lugesid ja loevad kriisiaja tõttu Eesti näitlejad sisse 50 eesti autorite raamatut Oskar Lutsu “Kevadest” Indrek Hargla “Apteeker Melchiori” lugudeni. Esimesed heliraamatud jõuavad kuulajateni juuli kuus. Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites.

Veljo Tormise virtuaalkeskus

Lisaks Arvo Pärdile on suurtest heliloojatest keskus peagi ka Veljo Tormisel. Nimelt alustasid Veljo Tormise virtuaalkeskuse tegijad info levitamist ning nüüdsest saab suurmeistri loomingul ja keskuse käimalükkamisel silma peal hoida ka sotsiaalmeedia vahendusel.

Keskus avatakse veebis kogu maailmale külastamiseks 7. augustil, Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval. Teabekanali eesmärk on tagada Veljo Tormise loomingupärandi kogumine, kättesaadavus, säilitamine, levimine ning rahvusvahelise tuntuse edendamine.

Digikultuuri küsitlus

Karantiini ajaks kolis kogu kultuur digikanalitesse ning see sundis kõiki osapooli uutmoodi kultuuri kogema. Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi (BFM) uurimiskeskus MEDIT koos digikultuuri teema-aasta meeskonnaga koostasid küsitluse, millega püütakse välja selgitada Eesti inimeste digikultuuri kasutusviise ja seda, kas pandeemiakarantiinis veedetud ajal sellele ka mõju oli.

Kogutud info saab üheks osaks aasta lõpus valmivast raportist, mis käsitleb Eesti digikultuuri hetkeseisu ja lähiminevikku anno 2020. Ettevõtmine on mõeldud nii digikultuuriaastat kokku võtma kui pakkuma materjali tulevikusuundade, ennekõike erinevate innovatsioonimeetmete ja kultuuripoliitikate planeerimisel. Küsitluse leiab siit.

Digiresidentuurid

2020. aasta suvel algavas programmis hakkavad 4-5 digiresidenti– organisatsioonivälist eksperti tegelema Eesti kultuuriasutuste digiteenuste paraendamise ja uuendamisega. Üheks eesmärgiks on kindlasti juba praegu mahukatele digikogudele uute kasutusviiside leidmine. Digiresidendid töötavad lühiajaliselt koos vastuvõtva asutusega konkreetselt sõnastatud probleemi või ülesande kallal ning pakuvad välja praktilise tegevuskava. Sel aastal alustavad digiresidendid Eesti Rahva Muuseumi, Rahvusraamatukogu, Sihtasutuse Kultuurileht ja Eesti Vikipeedia juures. Kui mudel toimib, soovime digiresidentide tegevuse jätkumist ka tulevikus.

Multikate murdekeeletõlked

Koos Võro Instituudiga ja koostöös multifilmikanaliga Kidzonega toome kõige väiksemate lasteni võrokeelsete tõlgetega multifilmid. Nende abil saavad väikesed võrokesed maast madalast tuttavaks oma põliskeelega. Digikultuur peab jõudma ka meie põliskultuuridesse. Juba praegu on väikestel ja suurtel animasarjade austajatel võimalik võrokeelse  tõlkega vaadata Põrsas Pepa multikat.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Heimtali muuseumi eksponaadid. Foto: Kultuuriministeerium
07.08.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas: kultuurivaldkonna kriisipaketist toetuse saajate ring laieneb

Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja kriisipaketi lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda. Samuti tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele ja olla toeks meie filmindusele, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas. Ministri arvamuslugu ilmus Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis.

Noortepidu 2017. Foto: Aivar Pihelgas
06.08.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Lukas: toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumisele tuleb rakendada juba järgmisest aastast

Valitsus kiitis täna, 6. augustil heaks laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhtide palgatoetuse ettepaneku. Kultuuriminister Tõnis Lukas rõõmustas, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni igikestvus on valitsuse jaoks prioriteet ning soovib toetusmeetme kaudu raha hakata eraldama juba tulevast, 2021. aastast.