Sa oled siin

Digikultuuri teema-aastat hakkavad ühiselt vedama mitu suurt kultuuriasutust

14. juuni 2019 - 16:09

Järgmine, 2020. aasta on kuulutatud digikultuuriaastaks. Aasta läbiviija leidmiseks tegi Kultuuriministeerium üleskutse haldusala asutustele ning ühise ideekavandiga vastasid Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Filmi Instituut.

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits selgitas, et aja jooksul on välja kujunenud tava, mille kohaselt veab teema-aastat eest mõni valdkondlik organisatsioon. „Digikultuur on teema, millel pole ühte konkreetset vastutajat, vastupidi, sellega tegelevad peaaegu kõik. Seepärast otsustasime teha seekord üleskutse ideekavandite esitamiseks. On suur rõõm, et just need neli asutust otsustasid seljad kokku panna ja ühise pakkumise teha,“ ütles Tarvi Sits.

Ühispakkumise ühe osalise, Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie kinnitusel ei saaks ajastus digikultuuriaasta korraldamiseks olla parem. „Järgmisel aastal on kultuuripärandi massdigiteerimise projekti esimesed viljad valminud, katsetatud on mitmete krati ehk tehisintellekti projektidega ning mitmel kultuuriasutusel on töös teisedki suured digiprojektid. Usume, et digikultuur avab piirid, nii territoriaalsed kui sotsiaalsed,“ märkis Raie.

Teema-aasta toob tähelepanu alla selle, kuidas digitaalsed vahendid avardavad maailma, pakkudes uusi võimalusi nii kultuurist osa saada kui kultuuri luua.

Kultuuriministeerium on järjepidevalt teema-aastaid korraldanud alates 2005. aastast. Aegade jooksul on tähelepanu pööratud kunstile, raamatutele, filmile, aga ka näiteks kultuuripärandile ning lastele ja noortele. Käimasolev 2019. aasta väärtustab laulu- ja tantsupidude ajalugu ning vaatab ka pidude tulevikku. Vaata teema-aastate kohta lähemalt siit.

Veel uudiseid samal teemal

05.07.2019|Kultuuriministeerium

Lõimumiskava aruanne: sidusus on suurenenud, põhikooli lõpetajate keeleoskus on ebapiisav

Valitsus võttis täna, 4. juulil teadmiseks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta tegevuste aruande. Selle kohaselt on ühiskonna sidusus suurenenud ja tööturulõhed vähenenud, kuid eesti keele oskus nii põhikooli lõpetajate kui ka kutseõppurite seas on puudulik.

Välisministeeriumi kultuurinõunik Heilika Pikkov tutvustamas rahvusvahelisi kultuuriprojekte.
04.07.2019|Kultuuriministeerium

ESTO 2019 konverents: Eesti eduloo jätkumiseks tuleb seista avatuse ja põhivabaduste eest

Tallinnas kolmapäeval, 3. juulil lõppenud ESTO 2019 konverentsil „Eesti jalajälg maailmas“ tõdeti, et kuigi Eestit teatakse maailmas tänu tehnoloogiale ja ka kultuurisaavutustele, ei tohi jääda loorberitele puhkama. Eesti juurtega Kanada tippjuht ja investor Andrew Prozes rõhutas, et Eesti peab endiselt väärtustama sõna- ja pressivabadust, mis on alati olnud meie põhiväärtused.