Sa oled siin

Digikultuur areneb pöörase kiirusega

28. juuni 2017 - 2:21
Muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Foto: Virge Viertek/Kultuuriministeerium
Muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Foto: Virge Viertek/Kultuuriministeerium

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal on kultuurivaldkonnas peatähelepanu all kultuuri ligipääsetavus ajal, mil digitehnoloogiad arenevad kiiremini kui kunagi varem. Digipöörde paratamatust tuleb endale teadvustada ja saada üle hirmust, et uued digitaalsed vahendid astuvad harjumuspäraste ja traditsiooniliste asemele, kirjutab Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis ministeeriumi juunikuises infokirjas.

Digitehnoloogiad arenevad kiiremini kui kunagi varem ning sellel on mõju mitte ainult sellele, kuidas me midagi teeme, vaid ka sellele, kuidas me mõtleme. Kultuuriasutused on loodud avalikke  ülesandeid täitma ning kultuuri kättesaadavaks tegemine on nende tähtsamaid ülesandeid. Seega pole strateegiliselt mõistlik jätta kasutamata digitaalse keskkonna võimalused ning arengud – nii võib maha magada kultuuri elujõulisuse potentsiaali. Lihtsamalt öeldes, kui (noor) kultuurisõber kasutab parajasti Hollandi Riikliku Kunstimuuseumi avatud digitaalset kogu uute lahedate toodete inspiratsiooniks, samal ajal kui meie kiivalt mõtleme kultuurisisu müümisele ja „kaitsmisele“,  õpib kultuurisõber ikkagi Hollandi kunstiajalugu tundma.

Avatud digitaalne kultuur on ühtlasi ka kultuuri kaitsmise küsimus. See aga ei tähenda, et igasugune tehnoloogia uuendus on vaikimisi mõistlik ja vajalik kasutusele võtta. Oluline on oma kasutajat tunda, sest  kasutaja vajadused ja oskused arenevad palju kiiremini kui institutsioonide toimimisviis. Kultuuriasutused ja poliitikakujundajad peavad endale teadvustama digipööret ning saama üle hirmust, et uued digitaalsed vahendid asendavad harjumuspärased ja traditsioonilised.

Selge on, et mida enam tekib digitaalset sisu, seda enam on vaja mõelda, kuidas seda hallata ning kasutajatele võimalikult hästi kättesaadavaks teha. Oleme Eestis juba aastaid kultuuri(pärandit) digiteerinud ning kättesaadavaks püüdnud teha, kuid tänasel päeval on sellest avalikkuse jaoks kättesaadav alla 10%. Kultuuripärand on meie kõigi ühine avalik mälu ning kogude ühine kasutamine on rohkeid võimalusi pakkuv ressurss: mida mahukamad ja inforohkemad on andmekogud, seda rohkem neid ka kasutatakse ning seda mitmekesisemaid kasutamisvõimalusi kultuuripärandile tekib. Samuti, mida enam tekib digitaalset kultuurisisu, seda enam peab ka kultuuri valdkonna toimimisviis sellega koos muutuma – nii poliitika kui asutuste tasandil.

Kultuurivaldkond jääb digitaalse tehnoloogia kasutuselevõtu osas võrreldes erasektoriga ja muude valdkondadega pigem maha. Mitte ainult Eestis, aga ka mujal Euroopas. Küsimus on selles, et kultuuriasutused on oma toimimisviisilt pigem traditsioonilised ja konservatiivsedki, kuid loomulikult mängib oma rolli ka ressursside puudus valdkonnas. Vahest on siin koht, kus tuleks mõelda struktuuride rekalibreerimisele? Meil on muidugi häid näiteid, kuid digitaalse kultuuri kasutamisest ja innovatsiooni võiks olla oluliselt rohkem. Kindlasti on kõvasti kasvuruumi ka rohujuuretasandi algatustes ning kasutajate ja publiku endi initsiatiivis.

Ammu on möödas ajad, kus kultuuriasutused (või veel hullem, poliitikakujundajad) omasid ainuvõimu kultuuri sisu juhtimisel ning tõe kuulutamisel. Kultuur on meie kõigi asi ning digitaalne keskkond on tekitanud võimaluse, et mitte öelda kohustuse, jagada, luua ja kommenteerida seda sisu palju laiemas ringis.

Eesti eesistumise ajal on fookuses kultuuri ligipääsetavus

Eesti eesistumise ajal on kultuurivaldkonna prioriteediks Euroopa Liidu töös just kultuurile ligipääs läbi digitaalsete vahendite, fookusega publiku arendamisel ja kaasamisel. Juulis toimub samal teemal poliitikakujundajatele mõeldud konverents „Kultuuripärand 3.0: kasutajad ja ligipääs digiajastul“ ning sügisel käib Eesti juhtimisel töö selle nimel, et samal teemal töötada välja Euroopa Liidu nõukogu järeldused. Kuigi kultuurivaldkonda peetakse üldiselt iga liikmesriigi siseküsimuseks, hoiame ühiselt eesmärke seades ning seda kõvasti välja öeldes valdkonna olulisust ja arengut Euroopa Liidu sees tähelepanu all.

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!