Sa oled siin

Baltica jõuab jälle Eestisse

30. aprill 2019 - 10:10

31. maist 2. juunini heliseb Eesti pärimuse lainel, sest Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole Baltica kogunevad nii Eesti kui ka välisriikide parimad pärimuskandjad.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused. Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Mõistagi on kaasatud folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti.

Eesti-Läti-Leedu suurim rahvakultuurialane ühine Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Mis toimub ja millal?

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimub Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna vanalinnapäevadega.

Baltica avakontsert algab 31. mai õhtul kell 16.00 Tallinna Raekoja platsil, millele eelneb Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. 31. maist kuni 2.juunini on Tornide Väljakule püstitatud pärimusküla ja toimuvad kontserdid. Pärimusküla avatakse Tornide väljakul 31. mail kell 12.00. 

Tornide väljaku pärimuskülla tullakse kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Hiiumaalt ja Järvamaalt, Läänemaalt ja Raplamaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki.  Pärimuskülas kõlavad iidsed pärimusviisid, kus saab kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et käesoleva aasta Baltica fookuses on kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Melu pärimuskülas käib päevad läbi, kord keset küla, kord küla kaugemates soppides. Ilu lisavad meile Balticale külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval on täies ehtes käsitöölaat, kus saab imetleda meie käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit saab nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Eesti Toidupiirkonna Märgikandjate Taluturul, kus osalevad piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.

29. mail külastavad Baltica väliskülalised Tallinna ja linnaümbruse koole.

1. juunil läheb pärimuspidu Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele.

Rohkem infot pärimuspeo Baltica kohta: www.baltica.ee ja Faceboookis.

Tere tulemast Balticale!

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Kultuuriministeerium
21.11.2019|Kultuuriministeerium

Lukas: kultuuril on kaalukas roll Euroopa Liidu kestlikus arengus

Kultuuriminister Tõnis Lukas osaleb täna, 21. novembril Brüsselis algaval Euroopa Liidu noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Ministrite arutelu põhiteema on kestlik areng ning kultuuri kaalukas roll selles.

Stipendiaadid 2018 ning Sirje Helme. Foto: Kultuuriministeerium
19.11.2019|Kultuuriministeerium

Wiiralti stipendiumi konkursile esitati 25 taotlust

Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile esitati tänavu 25 taotlust. Stipendiumi makstakse kunstiüliõpilastele Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ning sellega toetatakse nende õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.