Sa oled siin

Avanes taotlusvoor „Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine“

2. jaanuar 2019 - 12:24
Kääriku spordikeskus. Foto: Lõuna-eestlane
Kääriku spordikeskus. Foto: Lõuna-eestlane

Tänasest, 2. jaanuarist 2019 on avatud uus taotlusvoor „Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamine“. Taotlusvooru eesmärk on toetada igas maakonnas kuni kahe regionaalse tervisespordikeskuse väljaarendamist, mis pakuvad inimestele mitmekülgseid võimalusi  tegeleda aastaringselt vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisviisidega. Kultuuriministeerium ootab taotlusi 31. jaanuariks.

Taotlusvoorust jagatavate toetuste kogusumma nelja aasta jooksul, s.o. perioodil 2019-2022 on 2,4 miljonit eurot. 2019. aasta toetuste kogusumma on 600 000 eurot. Toetuse ülemmäär maakonnale on 40 000 eurot aastas, mis jaguneb maakonnas toetatavate tervisespordikeskuste vahel. 

Riikliku spordistrateegia „Sport2030“  eesmärk on, et valdav osa eestimaalastest oleks kehaliselt aktiivsed. Selle sihi saavutamist toetab omakorda kvaliteetse sporditaristu olemasolu, kus aastaringselt on võimalik erineval viisil harrastustega tegeleda,“ ütles Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik ja taotlusvooru koordinaator Kaarel Nestor. „Riigi eesmärk on uue taotlusvooruga parandada liikumisharrastusega tegelemise võimalusi üle kogu Eesti ning lisaks tagada, et igas maakonnas oleks talvel võimalik valgustatud suusarajal suusad alla panna, rõhutas Nestor.

Taotlusvooru aluseks on määrus "Regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetamise tingimused ja kord perioodil 2019–2022".

Taotlusvoorust võib toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle omandis on  tervisespordikeskuse taristu. 

Taotlusvoorust võib toetust taotleda järgmistele peamistele tegevustele:

  • liikumisradade rajamine või rekonstrueerimine (sealhulgas radade ohutuks muutmine, radade märgistamine ja viitadega tähistamine, radade katmine jms);
  • liikumisradade hoolduseks vajaliku tehnika soetamine;
  • liikumisradade valgustuse rajamine või kaasajastamine;
  • kunstlume tootmise võimekuse väljaarendamine.

Lisaks loetletud tegevustele toetatakse ka järgnevalt nimetatud tegevusi vaid juhul, kui taotletakse toetust vähemalt ühele peamisele tegevusele:

  • kelgu- ja suusanõlvade kaasajastamine või rajamine;
  • jõulinnakute kaasajastamine või rajamine;
  • laste mänguväljakute kaasajastamine või rajamine;
  • pallimängude välisväljakute kaasajastamine või rajamine;
  • muude liikumisharrastuse võimalusi laiendavate võimaluste loomine (näiteks discgolfi rada, välisuisuväljak ja muu taoline).

 

Taotlusi saab esitada kuni 31. jaanuarini taotlemise elektroonilise keskkonna kaudu

Loe lähemalt taotlusvooru tingimuste kohta SIIT.

 

Lisainfo

Kaarel Nestor

spordinõunik

taotlusvooru koordinaator

6 282 260
Kaarel.Nestor@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Tõnis Lukas
04.12.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas Riigikogus spordi aastakõne

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas 4. detsembril 2019 Riigikogus ettekande arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise kohta. Spordivaldkonna arengukava iga-aastane ülevaade toob esile need tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2018–31.08.2019.  Avaldame minister Lukase kõne täismahus.

Spordi asekantsler Tarvi Pürn
29.11.2019|Kultuuriministeerium

Tarvi Pürn: istumine on uus suitsetamine ja me ahelsuitsetame koos lastega

Maailma rahvastiku, eriti teravalt aga laste ja noorte vähesest kehalisest aktiivsusest on saanud üks suuremaid terviseriske. Viimasel ajal tõusnud teema meie kehaline kasvatuse olemusest (ja me ei kõnele siin kitsalt kooli ainetunnist) sunnib küsima, kas oleme ikka õigel teel. Lähemalt kirjutab Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.