Sa oled siin

Ametnike välitööd täitsid eesmärgi

18. august 2018 - 12:00
Lüganuse valla seminar. Foto: Kultuuriministeerium
Lüganuse valla seminar. Foto: Kultuuriministeerium

Narvas lõppes eile, 17. augustil Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimunud kahenädalane programm „Ametnike välitööd 2018“. Välitööde jooksul korraldati Ida-Virumaa kaheksas omavalituses poolsada üritust, millesse oli kaasatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke ning kohaliku elu eestvedajaid.

Välitöödel viiakse ametnikud pikemaks perioodiks pealinnast välja töötama mõnesse teise Eesti piirkonda. Tänavu oli põhieesmärk arengustrateegiate Ida-Virumaa programm, Ida-Virumaa arengukava ning Lõimuv Eesti 2030 jaoks sisuliste ideede kogumine koostöös ametkondade ning kohalike partneritega. 

„Välitööde tulemusena tuli Virumaa Tallinnale lähemale, ja vastupidi. Tekkis parem tunnetus kohapealsest olukorrast ning piirkondlikest eripäradest, et riigiametites välja töötatud lahendused annaksid häid tulemusi ka Ida-Virumaal,“  ütles ametnike välitööde eestvedaja, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. „Ida-Virumaal peituvaid rikkalikke võimalusi pole me veel suutnud maksimaalselt ära kasutada,“ lisas ta.

Välitööd võeti kokku Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimunud lõpukonverentsil, kus esitleti ja hinnati kogutud ideid. Žürii valis parimaks lahenduse ideeks Narva seminari aruteludes sündinud „Narva – noorte paradiis“, mis vaagis võimalusi, kuidas muuta Narvat noortele peredele atraktiivseks elukeskkonnaks. Veel kerkisid esile rahvastiku vananemine ja noorte lahkumine, tunnetatav ebavõrdsus teiste piirkondadega, ettevõtluse arendamine ja ettevõtlikkuse toetamine, kogukonna aktiveerimine ja kaasamine, aga ka näiteks lagunenud majad, transport, tugispetsialistide olemasolu ning sünergia liitunud omavalitsustes. Lõimumise valdkonnas saadi kinnitust, kui oluline on keeleõppes soodustada eri kogukondade kontakte ja suhtlemist.

„Lõpukonverentsil saime kindluse, et püstitatud eesmärk – koguda kolme riiklikku arengukavasse sisendit – on täidetud. Kõigi arengukavade juhid kinnitasid, et see andis ühest küljest kinnitust püstitatud eesmärkide ja meetmete õige valiku kohta, kuid teisalt said arengukavad täiendust heade ideedega,“ selgitas Hartman.

Programmis osalesid Narva linn, Narva-Jõesuu vald, Sillamäe linn, Toila vald, Jõhvi linn, Kohtla-Järve linn, Lüganuse ja Alutaguse vald, kellega otsiti ideid ja ettepanekuid Ida-Virumaa arendamiseks. Lisaks sellele korraldasid osalenud asutused ning ka kohale tulnud ministrid oma valdkondlikke kohtumisi ja seminare ning jagasid ühist pop-up kontorit. 

„Ametnike välitööde toimumine tekitas maakonnas kindlasti elevust, sest omavalitsused pidid hetkeks oma igapäevaste tegevuste kõrvalt teatud probleeme defineerima ning üheskoos riigiametnikega lahenduste peale mõtlema. Seminaril osalejad said kindlasti kohalikest kitsaskohtadest parema ülevaate“, ütles Toila valla arendusnõunik Mehis Luus. „Toila seminar andis väga palju mõtteid ja lahendusi, mis kindlasti ka valla arengukavasse sisse kirjutatakse. Jätkutegevusena tuleks huvitatud ametnikud koondada eraldi võrgustikku  ning luua maakonna poolt kaasamisvorm, et neil oleks ka edaspidi võimalik maakonna arengus kaasa rääkida,“ lisas Luus.

Pakutud ideede läbitöötamine jätkub edaspidi kõigil tasanditel. Näiteks arutavad juba peatselt mitmeid kerkinud teemasid Ida-Virumaa omavalitsuste arendusjuhid, Kohtla-Järvel aga peetakse sügisel jätkuseminar. Ühtekokku osales programmis kolm ministrit, ligi 200 ametnikku 15 riigiasutusest ning pea 500 eestvedajat Ida-Virumaa omavalitsustest. Loe lisaks 2018. aasta ametnike välitööde kohta ja tutvu seminaride raportitega siit.

 

Lisainfo:

Piret Hartman

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Piret.Hartman@kul.ee, 53405002
 

Veel uudiseid samal teemal

Auguste Sébastien Bernardel (Père) tšello, valminud 1842. Foto: Eesti Pillifond
16.11.2018|Kultuuriministeerium

Muusikavaldkonna taotlusvoorud avanevad peatselt

Novembri lõpus avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. aastaks planeeritud tegevuste toetamiseks. Kokku läheb nelja eri vooru peale kokku jaotamisele 1 119 000 eurot. Taotlejatele mõeldud infopäev toimub kolmapäeval, 21. novembril.

Aasta kodanik 2017 Rasmus Rask
13.11.2018|Kultuuriministeerium

Aasta kodaniku aunimetusele esitati 14 kandidaati

Aasta kodaniku aunimetusele laekus tähtajaks, 4. novembriks 14 pakkumist. Kultuuriminister kuulutab aunimetuse laureaadi välja kodanikupäevale pühendatud tunnustusüritusel 28. novembril.