Sa oled siin

Algavad läbirääkimised Eesti uue lõimumispoliitika kokkupanemiseks

8. jaanuar 2019 - 8:55
Uue riikliku integratsioonikava Lõimuv Eesti 2030 avaseminar. Foto: Kultuuriministeerium
Uue riikliku integratsioonikava Lõimuv Eesti 2030 avaseminar. Foto: Kultuuriministeerium

Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus peetakse täna, 8. jaanuaril uue riikliku integratsioonikava Lõimuv Eesti 2030 avaseminar, millel osaleb üle 100 kaasamõtleja eri huvigruppidest, valdkondadest ja organisatsioonidest. Ühisel arutelul püütakse kaardistada peamised väljakutsed ja eesmärgid sidusama ühiskonna suunas liikumisel ning võimalikud lahendused järgmiseks kümneks aastaks.

Kultuuriministeeriumis on alanud uue riikliku lõimumiskava koostamine aastateks 2021 kuni 2030, mis sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Arengukava koostamiseks viiakse läbi uuringuid ja konsultatsioone ning toimub aruteluseminare ja kaasamiskoosolekuid.

„Uue lõimumiskava eesmärk on leppida kokku valdkondade üleselt, kuidas luua kultuuriliselt mitmekülgses Eestis sidusamat riiki,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. „Vaid ühise plaaniga on võimalik see, et iga inimene oma emakeelest ja rahvusest olenemata tunneb end meie ühiskonnas turvaliselt, saab ennast Eestis teostada ning seeläbi panustada Eesti majanduse arengusse ja üldisesse heaolu kasvu,“ rõhutas Hartman.

Arutellu lõimumiskava sisu üle soovitakse kaasata ka neid osalisi, kes pole tavapäraselt pole olnud  lõimumiskavade koostamise juures.

„Lõimumispoliitika eestvedajatena peame mõtlema avatult ning väljaspool raame. Pikka aega üleval olnud kitsaskohti aitab lahendada laiapõhjaline lähenemine ning suure võrgustiku panus. Need eeldused lõimumiskava koostamiseks on meil loodud, kuid vajame veelgi enam innovaatilisi ideid, mis arvestavad näiteks ülemaailmse aktiivse rändega, seniste kogemustega, kuid ka võimalustega, mida meile pakub kasvõi IT maailm,“ lisas Hartman.

Eestis elab üle 190 rahvuse. Riiklikult hakati Eestis lõimumistemaatikaga tegelema 1990. aastate lõpus. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 ning teised ühiskonnauuringud näitavad, et riiklike programmide ja arengukavade rakendamise tulemusel on ühiskonna sidusus kasvanud ning lõimumise võtmevaldkondades on viimastel aastatel toimunud mitmed edasiminekuid. Näiteks kasvab Eestis tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal, paraneb teisest rahvusest püsielanike ja gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus ning teisest rahvusest noored osalevad aktiivsemalt noorsootöös. Samuti kasvab teisest rahvusest inimeste üldine informeeritus Eestis toimuvast ning väheneb määratlemata kodakondsusega isikute arv. Ka uussisserändajad kohanevad Eesti eluga üldiselt hästi

Probleem on endiselt eri rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid, teisest rahvusest elanike nõrgem positsioon tööturul ning vene emakeelega õpilaste nõrk eesti keele oskus põhikooli ning kutsekooli lõpus. Ka on kitsaskoht teisest rahvusest inimesed vähem kaasatud vabatahtlikus liikumises ning eestlaste vähene lõimumisvalmidus ning mitmekultuurilisuse väärtustamine.

Vaata lisaks uue lõimumiskava koostamise kohta Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Lisainformatsioon
Olga Sõtnik
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist

 

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2020|Kultuuriministeerium

Lõimumispoliitika peab arvestama suureneva sihtrühma ning ühiskonna vajadustega

Igal aastal annab Kultuuriministeerium aru lõimumisvaldkonna tegevustest. 28. mail kiitis Vabariigi Valitsus heaks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2019. a aruande. Järgmisel aastal jõuab valdkondlik arengukava lõpusirgele. On aeg teha vahekokkuvõtteid ning seada strateegilised eesmärgid aastateks 2021-2030.

28.05.2020|Kultuuriministeerium

Aruanne: vähenevad tööturulõhed, parem keeleeksamite sooritus, suurenev ETV+ vaadatavus

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas täna, 28. mail valitsusele arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2019. aasta aruannet. Sellest selgub muuhulgas, et Eestis on vähenenud tööturulõhed eri rahvustest inimeste vahel, paranenud on eesti keele tasemeeksamite sooritus ning kasvanud ka ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas.