Sa oled siin

Algab Kultuur 2030 koostamine

30. november 2018 - 8:00

Kultuuripoliitilisi arengusuundi seadva dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF)  tähtaeg saab peagi otsa. Just nüüd on õige aeg hakata arutama kultuuripoliitika uusi eesmärke ja visioone aastani 2030.

Protsessi juht, Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli, millest töö hakkab?

Nagu eelmisel korral, soovime protsessi kaasata võimalikult paljude kultuurivaldkondade esindajate ning Eesti kultuuri tulevikust hoolivate inimeste mõtteid ning arvamusi. Kuid nagu iga protsessi puhul, tuleb ka seekord kõigepealt sellele mõelda, millised olid eelmise protsessi ja selle tulemusel sündinud dokumendi head ja vead.

Millised need siis olid?

Üldistatult võib öelda, et Kultuur 2020 on küll toimiv ja hea, kuid valdkondade lõikes ebaühtlane. See tähendab, et valdkondade eesmärgid ning tegevussuunad on ajastatud erinevatel tasanditel.  

Näiteks mõne valdkonna puhul räägitakse Kultuur 2020s pigem institutsioonidest, teisal jälle üldkultuurilistest põhimõtetest, haridusasutustest või ühest õppekavast, samas jälle on selles juttu rahvusvahelistumisest majanduslikus mõttes või keskendutakse loomeinimestele. On üldisi suuri eesmärke, mida ei kajastata ühegi valdkonna lõikes põhjalikumalt.

Seega uue dokumendi loomisel võiksid algusest peale olla kõikide valdkondade esindajad aruteludes koos.

Kultuur 2030 püüab järelikult sõnastada kultuuri üldisemaid eesmärke, laskumata liigselt rakenduslikule tasandile?

Kultuuripoliitiliste arutelude protsessis tahame tõesti keskenduda seekord pigem horisontaalsetele, kõiki kultuuriinimesi ühendatavatele teemadele, mitte igale üksikule alavaldkonnale eriomastele valikutele. Soovime kutsuda ühiste töölaudade taha kultuuripoliitiliselt oluliste teemade ja põhimõtete üle arutama eri kultuurialade esindajad, aga kaasata ka eksperte teistest sektoritest, et kirjeldada kõigile tähtsaid eesmärke ja suundmusi, mis toetaksid Eesti kultuuri arengut järgmisel kümnendil.

Kohe alguses tulebki tõdeda, et Kultuur 2030st saab visioonidokument, mis seab ja raamistab katuseesmärgid ega ole konkreetne rakenduskava või tegevuskava ühegi eraldi valdkonna jaoks.

Kust looja ja kultuurist osasaaja, kasvõi poliitik siis konkreetsemaid suuniseid saab?

Eesmärkide, mõõdikute ning konkreetsete tegevuste jaoks on teise tasandi dokumendid. Ilma suuremates eesmärkides ühiselt kokku leppimata ei saa minna täpsemate plaanide juurde. Alusdokumendis peavad kõik valdkonnad olema rohkem integreeritud ning arutelude kaudu on võimalik rohkem õppida teiste valdkondade inimeste kogemustest, muredest ja rõõmudest ning seade selgemaid ühiseid sihte.

See ei tähenda üldise n-ö abstraktse võrdsuse taotlemist. Valdkonnad ongi erinevad ja jäävad ka edaspidi erinevateks. Kindlasti ei hakata esitama riiklikku tellimust, et igas valdkonnas peab olema võrdne arv teatud loometöö tegijaid. Aga ei saa ka unustada, et paljudes valdkondades tegutsevad vabakutselised loojad ning tulevikutöö vajab tuleviku tingimusi.

Millistele küsimustele peaks Kultuur 2030 vastuse andma?

Meil tuleb üheskoos arutada, kuidas nendele, kes tõesti soovivad teha loometööd ning osa saada teiste loomingust, tagada ligipääs olenemata vanusest või elukohast. Samuti peaks ühiselt mõtlema, milline võiks olla kultuuriline taristu ja Eestimaa kultuurikaart 2030. aastaks. Olulise teemana tuleks mõelda sellele, mida ja milliseid muutusi toob kaasa üha suurem digitaalsuse esiletõus – aga mitte pelgalt eesmärgiga „kogu kultuur ära digitaliseerida“, vaid küsides, mida me sellest õppida saame.  Kas me oskame oma tulevasi kultuuritarbijaid piisavalt innustada ja ka kaitsta?

Mis on esimesed sammud?

Kultuuriministeeriumi ülesanne oli aruteludeks luua võimalused, kutsuda kokku inimesed, esitada neile küsimusi ja paluda neil võtta natuke aega oma kiiretest päevakavadest.

Planeerime teha kuus kuni kaheksa kohtumist horisontaalsetel teemadel. Iga teema vedamist inspireerib teemajuht, kes raamistab horisontaalse teema, suunab arutelu ning jagab arutelu tulemusi teiste teemajuhtidega ja viib olulisimad tulemused teema arutelust dokumendi koostamisse. Lisaks horisontaalsetele teemadele planeerib ministeerium fookusgrupi kohtumisi oluliste partneritega valdkonnast, kelle seas on ka loomeliidud, ning ülikoolidega ja teiste ministeeriumide esindajatega. Kuna üks asi on üheskoos unistada ja eesmärke seada, teine asi leida kaasamõtlevaid partnereid neid unistusi ellu viima.    

Kultuuriministeerium kutsub kõiki huvilisi üles endast märku andma kultuuriministeeriumi kodulehe ankeedi vahendusel. Nende abil kogume andmeid, et kokku panna teemarühmade laudkonnad. Et arutelu oleks tulemuslik, mahub ühele teemarühma kohtumisele 50 inimest. Kõik ülejäänud saavad võimaluse oma arvamust avaldada Kultuuriministeeriumi kodulehel kirjalikult. Need kohtumised toimuvad 2019. aasta esimesel poolel, et saaksime aasta lõpuks esimese tekstiversiooni jaoks piisavalt sisendit.

Kindlasti tuleb arvestada, et kultuuripoliitika põhialused ei jää ainsaks dokumendiks, mille järgi Eesti Vabariigis järgmise kümne aasta jooksul kultuuripoliitikat tehakse ning ellu viiakse. Kasvõi loodav Eesti 2035 mõjutab lisaks teistele arengukavadele ja strateegiatele ka kultuuripoliitikat. Samuti jäävad alles koalitsioonilepingud, valitsustel on erinevad prioriteedid. Arvestada tuleb ka edaspidi riigieelarve võimalustega ja üleüldiste muutustega majanduses. Ei ole kindlasti võimalik ennustada kõiki muutusi või arenguid, mis võivad 2030 aastaks meie riiki mõjutada, aga sama kindlasti on võimalik üheskoos arutada ja miks mitte ka unistada, mida me kindlasti soovime.

Kuidas endast märku anda?

Andke endast teada anda ministeeriumi kodulehel oleva ankeedi kaudu. Seejärel luuakse eri teemarühmade laudkonnad. Need, kes teemarühmade kohtumistele laua ümber ei mahu, saavad võimaluse avaldada arvamust kirjalikult ministeeriumi kodulehel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.