Sa oled siin

Algab Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi inventuur

29. märts 2017 - 13:53
Angaar Tapal. Foto: Peeter Nork

Märkimisväärse osa Eesti arhitektuuripärandist moodustavad sõjaajaloolised ehitised, mida on siia rajatud kõigil ajastutel. Erinevalt vanemast militaarpärandist nagu linnamäed, linnused, bastionid, on uuemat pärandit vähe uuritud ja sellest puudub korralik ülevaade. Seda lünka aitab täita aasta pärast valmiv uuring, mis keskendub 19. ja 20. sajandi militaarpärandile. Uuringust räägivad Kultuuriministeeriumi infokirjas lähemalt ministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ja uuringumeeskonna juht, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Militaarehitisi on Eestisse ajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa Eesti ehituspärandist. Linnamäed, linnused, kirikud, linnamüürid, bastionid ja muu vanem sõjaajalooline ehituspärand on juba oma vanuse poolest väärtuslik ja seetõttu valdavalt riikliku kaitse all. Probleemne on just uuem militaarpärand, mida pole süsteemselt uuritud ega kaardistatud. Selle lünga täitmiseks viib Eesti Muinsuskaitse Selts järgmise aasta aprilliks läbi inventuuri, mille tulemusel saab selgeks Eesti 19. ja 20. sajandi militaarpärandi olukord ja väljavaated.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi tegeliku olukorra väljaselgitamine väga vajalik, sest selleta pole võimalik teha otsuseid pärandi säilitamise või lammutamise kohta. „Kuigi esialgne andmebaas on olemas, on see lünklik ega anna sellest pärandiliigist tervikülevaadet. Riikliku kaitse alla võtmise otsused ja seaduse alusel piirangute seadmine peab olema põhjalikult kaalutud, põhinema üle-eestilisel võrdleval analüüsil, kuid sellist analüüsi meil militaarpärandi kohta pole. Ka loobumus- ehk lammutusotsuste tegemiseks, mida ikka küsitakse, puudub vajalik info. Need oli ajendid uuringu tellimiseks,“ selgitas Jänes.

Inventuuri teevad asjatundjad

Uuringu läbiviimiseks korraldatud riigihanke võitis Eesti Muinsuskaitse Seltsi meeskond, kuhu kuuluvad valdkonnas aktiivselt tegutsevad uurijad-teadurid Ain Tähiste, Jüri Pärn, Leho Lõhmus, Jaan Vali, Peep Pillak ja Kaarel Piirimäe. Ekspertide meeskonna juhi, muinsuskaitse seltsi esimehe Peep Pillaku kinnitusel on militaarpärandi väärtuse väljaselgitamiseks vaja tunda sõjaajalugu laiemalt. „Näiteks tuleb Raadi sõjalennuvälja tegelik väärtus välja üksnes teiste Nõukogude Liidu ja Varssavi pakti strateegiliste lennuväljade võrdluses. Selleks tuleb tunda külma sõja strateegia ajalugu,“ tõi Pillak välja.

Esmased uurimistegevused on seotud Muinsuskaitseametis olemas oleva andmebaasi ülevaatamise ja täiendamisega. „Ehkki suurema osa andmebaasi jaoks vajaminevast infost saab kokku sõjaajaloo-alaste teatmike, teejuhtide, teaduskirjanduse, aga ka arhiiviandmestike ja sõjateadusliku kirjanduse pinnalt, ei pääse me ilmselt ka selles etapis välitöödest,“ rääkis Pillak.

Seejärel valitakse Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul välja kuni 35 objekti, mille kohta koostatakse eksperdihinnangud või pannakse kokku täpsem dokumentatsioon. „Eksperdihinnang on vajalik nende objektide puhul, mis on säilimispotentsiaaliga ja elujõulised, millel võib olla riikliku tasandi kultuuriväärtus, mis pakuvad huvi avalikkusele, mida on võimalik kasutada või lülitada turismimarsruutidesse. Need suure sõja-, arhitektuuri- või tehnikaajaloolise väärtusega objektid, mida ei ole võimalik säilitada, tuleb põhjalikult dokumenteerida,“ selgitas Jänes uuringu teise etapi sisu.

Uuringu lõpuks kantakse objektide kohta kogutud andmed kultuurimälestiste riiklikusse registrisse, kust need on avalikult kättesaadavad ja abiks kohalikele omavalitsustele, planeerijatele, arendajatele, huvilistele, uurijatele, turismikorraldajatele jt.

Militaarpärand on kultuuri-, keskkonna- ja kaitsevaldkonna ühine teema

Uuringust on huvitatud kolm ministeeriumi, sest sõja-ajaloolise arhitektuuripärandi juures saavad kokku nii kultuuri-, keskkonna- kui ka kaitseministeeriumi tegevusvaldkonnad. „Kui Kultuuriministeeriumi jaoks on probleem, et puudub üle-eestiline vaade, mille põhjal teha võrdlevat analüüsi ja hinnata militaarpärandi kultuuriväärtust, siis Keskkonnaministeeriumi jaoks on vaja selgust, et maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamisel ei seataks ohtu kultuuriväärtuslikke objekte,“ rääkis Liina Jänes. „Koostöö Kaitseministeeriumiga on vajalik aga põhjusel, et osa militaarpärandit on tänaseni riigikaitselises kasutuses, mõnel ehitisel on selleks potentsiaali.“

Uuringu maksumus on 41 450 eurot, poole sellest katab Kultuuriministeerium ning teise poole Eesti Teadusagentuur valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmist (RITA). Uuringu läbiviimiseks korraldas Kultuuriministeerium riigihanke, mille võitis Eesti Muinsuskaitse Seltsi pakkumine.

Veel uudiseid samal teemal

Riigipreemiate laureaadid 2017. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2019 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 19 ning kuuele aastapreemiale 22 kandidaati.

Riigipreemiate laureaadid 2018. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 89 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.