Sa oled siin

Aasta kultuurisõber Heiti Hääl: Exceli-põhises maailmas on tähtis säilitada inimlikkus

31. jaanuar 2019 - 11:06
Indrek Saar ja Heiti Hääl Kultuurisõber 2018 galal. Foto: Erlend Štaub
Indrek Saar ja Heiti Hääl Kultuurisõber 2018 galal. Foto: Erlend Štaub

Kultuuriministeerium tunnustas 15. jaanuaril taas ettevõtteid ja eraisikuid, kes toetasid möödunud 2018. aasta jooksul kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega. Üks aasta kultuurisõbra laureaate, Alexela juht Heiti Hääl ütles, et tänapäeval on tähtis säilitada inimlikkus, mida suudab pakkuda just kultuur.

Kultuuriministeerium tunnustas 15. jaanuaril taas ettevõtteid ja eraisikuid, kes toetasid möödunud 2018. aasta jooksul kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati sel korral teiste seas Alexela Group OÜ ning selle juht Heiti Hääl.

Heiti Hääl naljatas oma tänukõnes, et kui Meelis Kubitsa kohalviibimine olnuks varem teada, poleks ta vist nõus olnud rääkimagi. Ent – igaühel on kultuuri toetamisel ju oma eesmärk või mõte.

„Järjest kiirenevas ja aina pragmaatilisemaks, Exceli-põhiseks muutunud maailmas on see, mida tuleks säilitada, inimlikkus. See on emotsioon. Ja emotsioone annab kultuur või sport. Igapäevases elus on see emotsioonide tasakaal päris küsitav,“ ütles Hääl oma pöördumises ettevõtjatele ja kultuurikorraldajatele.

„Kui mõelda Alexela kultuuriaastale 2018, siis Tallinnas asuv kontserdisaal sai Alexela nime. Seal esineb juba veebruari algul kõige vingem orkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester. Mulle endale ja suurele hulgale Alexela inimestele on märksõnaks aastast 2018 ka Narva – mitte isegi nii palju suurlavastuse „Kremli ööbikud“ pärast või tänu presidendile, kes seal mitu nädalat tööd tegi, vaid 13. novembril avati Narva Aleksandri kirikus videoinstallatsioon „Taevas Narva kohal“. See annab lühiülevaate Narva ajaloost. Kuna tegemist on kirikuhoonega, siis peaks see kauni muusika saatel meid viima taevalikesse kõrgustesse. Tahaks loota, et sellest saab turismiobjekt. Loodame ka, et see aitab Narva tuua kõiki eestimaalasi ja toetada seda „integratsioonivärki“, mis veidi lonkab,“ lisas Heiti Hääl.

Kelle hool kultuuri toetamine ikkagi on? Kultuuriminister Indrek Saar nentis oma kõnes, et ettevõtjate toeta elaks kultuuri ikkagi – ent missugusena? „Ettevõtjateta seisaksid Eesti kultuuri metsas suured puutüved endiselt paigal, kuid nähtamatuks kahaneks kogu alusmets – kõik need lugematud niidistikud ja võrsed, väänkasvud ja uued juured, kõik see, mis loob Eesti kultuuri mitmekesisuse ning järelkasvu. Seetõttu väärivad kõik kultuurisõbrad tunnustust mitte ainult üksikute kultuurinähtuste toetamse eest, vaid selle eest, et nad on teinud üht riiki siin maailmas paremaks,“ ütles kultuuriminister.

Sellele sekundeeris ka Heiti Hääl. „Minu jaoks on see elu parim kogemus, kuidas kohalik omavalitsus, kogukonnad ja riik koos tegutsesid ja kui konstruktiivselt on võimalik suuri asju teha. Soov algab ikkagi kogukonnast ja kui omavalitsus ja riik appi tulevad, siis kamba peale kokku on meil rohkem võimalusi. Püüdleme sinna koos!“

Ühtekokku sai 2018. aastal kultuuri toetamise eest kultuurisõbra tunnustuse 31 kultuurisõpra.

Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitel läks viiele kultuurivaldkonnast esitatud kandidaadile. Lisaks Alexelale, kes pälvis tunnustuse maailma tippmuusikutest koosneva Põhjamaade Sümfooniaorkestri tegevuse toetamise ning võimaluste loomise eest orkestri tegevuse jätkamiseks, sai peapreemia ka Narva Gate OÜ abi eest Tartu Uuele Teatrile suurlavastuse „Kremli ööbikud“ väljatoomisel ja Narva kunstiresidentuuri loomisel ning toetuse eest esimese Station Narva festivali ellutoomisel. Metseenidest märgiti tänavu ära Maarja Oviir-Neivelt aastatepikkuse toetuse eest kunstivaldkonnale ning abi eest kunsti rahvusvahelistumisel ning Meelis Kubits kauaaegse töö eest kultuurisündmuste ja kollektiivide jaoks raha kogumisel ning ka omaenda vahendite panustamise eest. Ka on aasta kultuurisõber perekond Sylvia Kistler-Thompson ja Andrew Thompson Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu ning Eesti ajaloo uurimise pikaaegse rahastamise missiooni eest. Aasta kultuurisõbrale kingitakse kunstnik Kärt Ojavee traditsiooniline taies „Undefined Useful Object“.

Kultuurisõbra tiitli pälvisid Nordic Hotel Forum, Fjodor Berman ja BLRT Grupp, Gunnar Savisaar, Meelis Sinilo, Vormsi Rumpo Mäe talu pererahvas, Viking Motors AS, Elisa Eesti AS, Harviker OÜ, Kristi ja Siim Kallas, AS Estiko, AS Liviko, AS Smarten Logistics, Tiit Pruuli, GIGA AS, K-Projekt AS, Puiduklubi MTÜ, Riesenkampff Stiftung, Al Mare Auto OÜ/Audi Eesti, Tallink AS, Espak AS, Tõnis Kaasik, Utilitas OÜ, Telia Eesti AS, Sten Tamkivi, Enn Kunila ning AS Silberauto.

Kultuurisõbra tiitlit antakse välja alates 2011. aastast ning aastate jooksul on konkursil osalenud sadu kultuuriorganisatsioone. Igal aastal on tunnustuse pälvinud mitukümmend kultuuri väärtustavat ettevõtet ja eratoetajat. Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada aegade lõpuni kultuurisõbra logo. Fotogalerii Kultuurisõber 2018 galalt ning kultuuriministri kõne täistekst.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: europa.rs
23.08.2019|Kultuuriministeerium

Eestist valitav Euroopa kultuuripealinn 2024 selgub 28. augustil

Kolmapäeval, 28. augustil selgub Eestist valitav Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn. Omavahel on lõppvoorus jäänud konkureerima Tartu ja Narva. Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.

Foto: ERR telemaja, Kadarik Tüür Arhitektid OÜ „Roheline lina”
15.08.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus rahastab nii rahvusringhäälingu kui ka rahvusraamatukogu ehitust

Valitsuskabinet leppis täna, 15. augustil kokku kinnisvarainvesteeringud lähiaastateks. Algab Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitus ning Eesti Rahvusraamatukogu kauaoodatud renoveerimistööd.