Sa oled siin

5 küsimust. Red Doti võit näitab Eesti disaini professionaalsust ja kõrget kvaliteeti

30. aprill 2019 - 10:30
Groveneer tõi Eesti disaineritele rahvusvahelise Red Dot 2019 tootedisaini auhinna.
Groveneer tõi Eesti disaineritele rahvusvahelise Red Dot 2019 tootedisaini auhinna.

Uuenduslik „tõmba ja kleebi” kinnitusega ehk iseliimuv naturaalsest väärispuidust seinakattematerjal Groveneer tõi Eesti disaineritele rahvusvahelise Red Dot 2019 tootedisaini auhinna. Innovaatiline lahendus sündis Mihkel Masso, Karl Saluveeri ja Groveneer OÜ ühistööna.

Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska kinnitas, et Red Dot on omal moel disainimaailma Oscar. „Ühtpidi näitab see auhind meie disaini professionaalsust ja kõrget kvaliteeti, teisalt on oluline kasutada ehituses puitu sellisel looduslikku materjali väärtustaval moel. Lisaks taastuvressursi esiletõstmisele vajab tähelepanu just toodete disain, sest hea toode sünnib heast disainist. Eriline on ka see, et Mihkel Massole on see juba teine Red Doti auhind.“

Groveneer on eelviimistletud, mis tähendab, et pärast paigaldust ei vaja see lisatöötlemist. Seda on lihtne paigaldada ning sellest saab luua hulgaliselt erisuguseid mustreid. Eriline kõvavaha viimistlus annab materjalile vastupidavuse ja stiilse väljanägemise.

Karl Saluveer ja Mihkel Masso, mis selle nutika lahendusi viis? Oli see ehk mõni konkreetne tõuge või olukord, mis näitas: see toode on puudu ning see tuleb välja töötada!

Groveneer tekkis isiklikust vajadusest. Korterit renoveerides oli soov kasutada seinas naturaalset materjali, kuid valik oli väga piiratud. Kõik olemasolev eeldas väga pikka ja keerulist tööd, nägi kehv välja või oli mõni muu suur miinus. Uurides selgus, et ka paljud teised inimesed on sarnase probleemi ees olnud.

Kuna Eesti on tuntud oma innovatsiooni ja looduskeskkonna poolest, siis tundus ainuõige samm need kaks omavahel liita ja teha puidu kasutuses samm edasi. 

Millised olid tehnilised väljakutsed selle lahenduse loomisel?

Praeguse tulemuseni oleme jõudnud umbes aastaga. Väljanägemiselt on tegemist teise mustrikollektsiooniga ning järgmised on arenduses.

Kuniks toode on kasutuses, pole ta kunagi valmis. Muutuvad vajadused, ideed ja potentsiaal ning me peame nende muutustega kaasas käima ja disaini pidevalt uuendama. Just see on ka peamine väljakutse – pakkuda puidusektoris pidevat innovatsiooni. 

Kuivõrd aitavad rahvusvahelised tunnustused toodet lõpptarbijani viia? On see ikkagi mingil määral garantii, et nüüd läheb asi juba libedalt?

Auhind ise loomulikult ärist veel äri ei tee. Küll aga on Red Dot maailmas väga suur usalduse garantii. Kui varem pidime ise kõvasti kontakte otsima, siis nüüd tuleb pakkumisi meid uutele turgudele viia. Võib öelda, et see võit on tõeline usteavaja. 

Aga Põhjamaad purjetavad oma suure jõu ja traditsioonidega meist veel kaugel ees?  

Meil on disaini ja arhitektuuri, mis on kindlasti eesrindlik, enim paistame maailmas silma vast digitaalsete lahenduste loomise ja rakendamisega. Ka see on ju disain! Meil on ka head tootedisaini, mille suurim väärtus on küll tehnoloogiauuendus, näiteks Cleveron, Milrem ja Starship Technologies, kuid kõik need uuendused on sisuliselt loova- või disainimõtlemise tulemus.

Füüsiliste toodete maailmas ei olegi ehk liiga oluline meid võrrelda pika traditsiooniga Põhjamaadega, vaid keskenduda meie uuendusmeelsusele ja paindlikkusele. Meil on märksa suurem vabadus eksperimenteerida ja ennast defineerida.

Millist tuge siis Eesti disain veel vajaks, et sellest kujuneks tõeline Eesti märk?

Tootedisaini lahendus vajab väljamõtlemist, valmistegemist ja kasutajat. Sinna vahele jääb hulganisti lisategevusi, samuti riske, ettevõtlust ja organiseerimist. Väljamõtlemise alus on aga hea disainiharidus, mis leiab rohkem tuge, kui nõudlus erasektorist on suurem.

Meil on mitmeid disaini kaasamise projekte EAS-i all, lisaks toetavad eri programmide kaudu Disainimaja, Disainerite Liit ja teised, mis pakuvad üsna laia tuge disainerile ja rakendajale.

Oluline oleks jätkuvalt avatud ja edumeelne ühiskond. Kindlasti on oluline ka disaini puhul arvestada ärilise poolega. Kuitahes huvitav või vajalik toode, see ei tooda, tutvusta ega müü end iseenesest.

Riik saab kindlasti appi tulla alustavatele disainiettevõtetele näiteks maksusoodustuste ja väiksema halduskoormusega toetustega. Disaini riiklik toetamine loob kindlasti uut väärtust ja aitab kaasa ekspordi edendamisele.

 

Mihkel Masso on tootedisainer, kes varem võitnud Red Dot auhinna Huum Drop elektrikerise disaini eest. Ta on lõpetanud 2015. aastal Taani Kuningliku Kunstiakadeemia magistrikraadiga ja on praegu vabakutseline disainer ja disaininõustaja ning Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Ta on Groveneeri kaasasutaja ja peadisainer.

Karl Saluveer on disaini- ja kommunikatsiooniekspert, Aasta Disainiagentuur 2018 Hmmm Creative Studio kaasasutaja ning võitnud mitukümmend kohalikku ja rahvusvahelist disainiauhinda. Ta on Groveneeri kaasasutaja ja brändijuht.

Groveneer OÜ on 2017. aastal asutatud Eesti ettevõte, mis arendab ja toodab naturaalsest puidust seinakattematerjale tegevjuht Kaupo Kala juhtimisel.

Nordrhein-Westfalen disainikeskus Saksamaal lõi Red Dot auhinna 1955. aastal. See on maailma prestiižsemaid disainiauhindu, mis on kujunenud tunnustatud kvaliteedimärgiks. Auhinnaga tunnustatakse silmapaistvat tööstusdisaini ja tõstetakse esile kontseptsiooni välja töötanud disainimeeskonda. Konkursi kõrget taset ja tihedat sõela näitab seegi, et auhinnale esitati sel korral üle 5500 toote 55 riigist. Hinnatakse toote disaini, otstarbekust, uuenduslikkust, kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja ergonoomikat. Kokku oli Red Dot konkursil sel aastal üle 18 000 osaleja. Lisaks tootedisainile antakse auhinda välja ka kommunikatsioonidisaini ja disainikontseptsiooni kategoorias. Eestlastest on varasemalt auhinna pälvinud Karl Annus ja Glens lugemisprillid (2017, Glens), Mihkel Masso ja elektrikeris Huum Drop (2015, Huum), Kaidi Ploomipuu ja newWeave vaip (2011, Narma), Julia Maria Künnap ja söögitool Mari (2010), Hannes Unt ja Restoran Kaerajaan (2008) ning Martin Pärn ja klapplaud Martin (1998, Martela).

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: europa.rs
23.08.2019|Kultuuriministeerium

Eestist valitav Euroopa kultuuripealinn 2024 selgub 28. augustil

Kolmapäeval, 28. augustil selgub Eestist valitav Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn. Omavahel on lõppvoorus jäänud konkureerima Tartu ja Narva. Tänavu on Euroopa kultuuripealinnad Itaalias asuv Matera ning Bulgaaria linn Plovdiv.

Foto: ERR telemaja, Kadarik Tüür Arhitektid OÜ „Roheline lina”
15.08.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus rahastab nii rahvusringhäälingu kui ka rahvusraamatukogu ehitust

Valitsuskabinet leppis täna, 15. augustil kokku kinnisvarainvesteeringud lähiaastateks. Algab Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitus ning Eesti Rahvusraamatukogu kauaoodatud renoveerimistööd.