Sa oled siin

5 küsimust. ERRS-i uus tegevjuht Mari-Liis Öpik

29. oktoober 2019 - 10:24
Mari-Liis Öpik
Mari-Liis Öpik

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) viis hiljuti läbi konkursi uue juhi leidmiseks. Valituks osutus valdkonnas värske tegija Mari-Liis Öpik. ERRS on suur valdkondlik katusorganisatsioon, mis ühendab tuhandeid rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid, kes on laulu- ja tantsupidude liikumise üks tugisambaid. Organisatsiooni elujõust sõltub suuresti, milline on meie suurte pidude haare ja tulevik.

Mari-Liis Öpik, milline on Sinu varasem teekond? Kus oled õppinud ja töötanud?

Mul on Tallinna Tehnikaülikoolist magistrikraad toidutehnoloogia ja tootearenduse erialal, seega tõesti täiesti teine valdkond. Praegu olen olnud lapsega kodus, kuid enne lapsepuhkusele jäämist töötasin Saku Õlletehases tootearendajana.

Valdkonnaga olen kursis olnud tänu rahvatantsule ning sellest tulenevalt ka ERRS-i tegemistega. Viimased kaheksa aastat olen tegelenud rahvatantsurühma Koidupuna elu ja tegevuste korraldamisega. 

Millega ERRS-i tööpakkumine Sind ära võlus?

Ma piilusin kuulutust tegelikult juba siis, kui eelmine kord uut juhti otsiti, aga arvasin, et ma veel ei ole valmis. Kui nüüd uut juhti otsiti, siis mõtlesin proovida.

Mulle on rahvakultuuri valdkond südamelähedane ja tunnen, et on õige aeg anda ka enda panus selle arengusse. 

Kalev Järvela tunnustas, et olid konkursile tulles ära teinud väga põhjaliku kodutöö. Mis Sulle ERRS-i tegevuses silma on jäänud?

Mulle meeldib ERRS-i visioon ning soov arendada ja hoida meie rahvakultuuri elujõulisena. Minu jaoks on teema ja valdkond põnevust ja väljakutseid pakkuv.

Viimaste aastate tegevuskavadega tutvudes jäi silma pidev valdkonna arendamine. Mõned tegevused on juba andnud tulemusi, aga mulle tundub, et palju on veel teha. ERRS on palju tööd teinud selle nimel, et organisatsioon jõuaks igale rahvatantsu ja -muusikaga tegelevale kollektiivile lähemale. Siin on veel ruumi areneda. 

Milliseid mõtteid tekitab Kultuuriministeeriumi tutvustatud hiljutine valdkonna palgauuring?

Palgauuringu tulemustega olen kursis vaid niipalju, kui meedias on teema läbi käinud. Olles ise rahvatantsuga seotud, tean, et see on murekoht. Kahjuks on tantsu- ja ka muusikaõpetajad jäänud tagaplaanile ning seega on meie rahvakultuuri elushoidmine ohus. Kui nooremate õpetajate näol juurdekasvu ei ole, siis pole meil enam varsti rahvakultuuri edasiviijaid. See on teema, millega tuleb kindlasti tegeleda. 

Ehk meenub ilus hetk suurtelt laulu- või tantsupidudelt, mis jääb alatiseks meelde?

Mul on vahele jäänud ainult üks pidu, 2009, mil olin pealtvaataja rollis. Kuidagi kummaline oli.

Suured peod on alati minu jaoks olnud tähtsad. Esimene mälestus laulupeost on rongkäigust, kui ma olin kolmeaastane ja ema kooriga rongkäigu kaasa kõndisin – või siis tõenäoliselt mingi osa sellest. Kooliajal laulsin 11 aastat tütarlastekooris Ellerhein ja hiljem Tallinna Tehnikaülikooli kammerkooris. Tol ajal osalesin laulupidudel.

Ülikooli ajal läksin tantsima rahvatantsurühma Koidupuna ja sellest ajast on asendunud laulupeod tantsupidudega. Esimene tantsupidu oli mul 2011. aasta noortepidu „Maa ja ilm”, mis toimus lauluväljakul. Minu üks lemmikhetki tantsupeolt ongi minu esimeselt peolt, kui lauljatega koos tantsisime “Põhjamaad”. See oli eriline tunne, seda enam, et laul ise on olnud minu meeltes väikesest peale. „Põhjamaad” tantsides tuleb alati laul automaatselt mul kaasa, kuigi nüüd juba kontrollin end ja laval on mõtteis ikka pigem laulmine.

Soovime jaksu, Mari-Liis Öpik, ja head koostööd kõigil tasandeil!

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Minister Lukas ja suursaadik Kokk. Foto: Kultuuriministeerium
21.11.2019|Kultuuriministeerium

Lukas: kultuuril on kaalukas roll Euroopa Liidu kestlikus arengus

Kultuuriminister Tõnis Lukas osaleb täna, 21. novembril Brüsselis algaval Euroopa Liidu noorte-, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Ministrite arutelu põhiteema on kestlik areng ning kultuuri kaalukas roll selles.

Stipendiaadid 2018 ning Sirje Helme. Foto: Kultuuriministeerium
19.11.2019|Kultuuriministeerium

Wiiralti stipendiumi konkursile esitati 25 taotlust

Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile esitati tänavu 25 taotlust. Stipendiumi makstakse kunstiüliõpilastele Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ning sellega toetatakse nende õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.