Sa oled siin

5 küsimust. Digikultuuri teema-aasta projektijuht Martin Aadamsoo: tahan seda aastat korraldada nagu idufirmat

29. november 2019 - 10:00
Digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo
Digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo

2020 on digikultuuri teema-aasta ning seda hakkab eest vedama Martin Aadamsoo. Uurisime Martini käest, mis järgnev aasta toob ning miks ta selle väljakutse vastu võttis.

Miks sa digikultuuri teema-aasta projektijuhiks kandideerisid?

Nii huvitavat võimalust ei saa mööda lasta. Millal varem on Eestis pööratud digikultuurile märgiliselt nii palju tähelepanu? Millal veel astuda mistahes valdkonda, kui mitte selle plahvatusliku kasvu algfaasis? Olen viimased 15 aastat ühel või teisel moel toimetanud teemadega, mis täna on otseselt seotud digimaailmaga: filmid, meedia, idufirmad. Näen digikultuuriaastas võimalust kõik need harali niidiotsad ühte kerasse kokku punuda.

Millised sinu eelnevad (töö)kogemused järgneva aasta jooksul kasuks tulevad?

Juhtisin kolm aastat Eesti Filmi Sihtasutust (tänast Eesti Filmi Instituuti) ajal, mil digitaalsed tuuled filmitootmises ja -levis just puhuma hakkasid. Seal olles aitasin asutada tänast Balti Filmi- ja Meediakooli, mis otseselt kasvatab järgmiste põlvkondade digiloojaid. BFMis töötades hakkasin otsima võimalusi kõigile neile talentidele tulevikus tööd leida ja jälle digimaailmas ehk idufirmadega seonduvalt. Kui juurdlema hakata, siis puhta analoogmaailmaga puutusin viimati kokku suvel Ruhnus puid lõhkudes. Kõhe mõeldagi.

Misasi see digikultuur üldse on?

Digikultuuriaasta kontekstis vaatame seda kui digitaalselt loodud, levivat ja kasutatud kultuuri. Nii lihtne ongi. See võib olla nii digitud kultuuripärand kui täna digitaalselt loodud teosed, mis üha enam moodustavad meie igapäevase eluilma.

Mis 2020. aastal plaanis on? Ava veidi teema-aasta sisu.

Teemasid on liiga palju, et kõiki kokku võtta. Tervikuna tahan seda aastat korraldada nagu idufirmat – pidevalt ideid testides, uusi lauale tõstes ja mittetöötavaid maha pühkides. Kiiresti arenevat valdkonda ei saa staatiliselt ohjata. Peateemad, mis on hakanud välja joonistuma, on digitud kultuuripärandi uuskasutus ja ümbermõtestamine, sellega seonduvad autoriõiguste ja avaandmete probleemid, digitaalset loovust noorteni viiv Loometiigri programm ja kultuuri suurandmete analüüs paremate poliitikate kujundamises. Ainult hõisata ka ei taha, kindlasti räägime digiilma pahupoolest, nagu nutisõltuvus, identiteedivargused jmt. Kui õnnestub käima lükata protsesse, mille tulemused hakkavad mõju avaldama alles aastate pärast – hariduses, raamatukogude rolli ümbermõtestamises, digitaalses igapäevarutiinis – siis oleks juba väga hästi.

Kuidas teema-aastaga aidata saab? 

Digikultuuriaasta ei ole piiritletud organisatsioon ega fikseeritud programm, vaid võimaluste aken käivitada ja anda hoogu algatustele, mis meie kultuuriruumi kujundavad. Seega, kõige kindlam viis aidata on oma heast ideest mulle teada anda (martin.aadamsoo@nlib.ee). Pidevalt täienevas digikultuuriaasta kavas leiame igale heale mõttele koha.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Avinurme harrastusteatri etendus. Foto: Avinurme Suveteater
17.09.2020|Kultuuriministeerium

Lähiajal avanevad kriisiabi lisavoorud rahvakultuurivaldkonnale

Valitsus kiitis täna, 17. septembril heaks täiendavate taotlusvoorude avamise rahvakultuuri valdkonnale. Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu avanevate voorude abil püütakse leevendada koroonaviirusega seotud kriisi mõju. Abipaketi suurus kokku on 350 000 eurot.

Hiieotsa suurkivi
16.09.2020|Kultuuriministeerium

Hiieotsa ohverdamiskoht nimetati kultuurimälestiseks

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks Hiieotsa ohverdamiskoha Laitse külas Saue vallas Harjumaal. Ohverdamiskoha moodustab hiiekivide kivikülv, ala keskosas asuv Hiieotsa suurkivi ning veidi eemal paiknev ohvrikivi koos loodusliku keskkonnaga.