Sa oled siin

5 küsimust. Digikultuuri teema-aasta projektijuht Martin Aadamsoo: tahan seda aastat korraldada nagu idufirmat

29. november 2019 - 10:00
Digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo
Digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo

2020 on digikultuuri teema-aasta ning seda hakkab eest vedama Martin Aadamsoo. Uurisime Martini käest, mis järgnev aasta toob ning miks ta selle väljakutse vastu võttis.

Miks sa digikultuuri teema-aasta projektijuhiks kandideerisid?

Nii huvitavat võimalust ei saa mööda lasta. Millal varem on Eestis pööratud digikultuurile märgiliselt nii palju tähelepanu? Millal veel astuda mistahes valdkonda, kui mitte selle plahvatusliku kasvu algfaasis? Olen viimased 15 aastat ühel või teisel moel toimetanud teemadega, mis täna on otseselt seotud digimaailmaga: filmid, meedia, idufirmad. Näen digikultuuriaastas võimalust kõik need harali niidiotsad ühte kerasse kokku punuda.

Millised sinu eelnevad (töö)kogemused järgneva aasta jooksul kasuks tulevad?

Juhtisin kolm aastat Eesti Filmi Sihtasutust (tänast Eesti Filmi Instituuti) ajal, mil digitaalsed tuuled filmitootmises ja -levis just puhuma hakkasid. Seal olles aitasin asutada tänast Balti Filmi- ja Meediakooli, mis otseselt kasvatab järgmiste põlvkondade digiloojaid. BFMis töötades hakkasin otsima võimalusi kõigile neile talentidele tulevikus tööd leida ja jälle digimaailmas ehk idufirmadega seonduvalt. Kui juurdlema hakata, siis puhta analoogmaailmaga puutusin viimati kokku suvel Ruhnus puid lõhkudes. Kõhe mõeldagi.

Misasi see digikultuur üldse on?

Digikultuuriaasta kontekstis vaatame seda kui digitaalselt loodud, levivat ja kasutatud kultuuri. Nii lihtne ongi. See võib olla nii digitud kultuuripärand kui täna digitaalselt loodud teosed, mis üha enam moodustavad meie igapäevase eluilma.

Mis 2020. aastal plaanis on? Ava veidi teema-aasta sisu.

Teemasid on liiga palju, et kõiki kokku võtta. Tervikuna tahan seda aastat korraldada nagu idufirmat – pidevalt ideid testides, uusi lauale tõstes ja mittetöötavaid maha pühkides. Kiiresti arenevat valdkonda ei saa staatiliselt ohjata. Peateemad, mis on hakanud välja joonistuma, on digitud kultuuripärandi uuskasutus ja ümbermõtestamine, sellega seonduvad autoriõiguste ja avaandmete probleemid, digitaalset loovust noorteni viiv Loometiigri programm ja kultuuri suurandmete analüüs paremate poliitikate kujundamises. Ainult hõisata ka ei taha, kindlasti räägime digiilma pahupoolest, nagu nutisõltuvus, identiteedivargused jmt. Kui õnnestub käima lükata protsesse, mille tulemused hakkavad mõju avaldama alles aastate pärast – hariduses, raamatukogude rolli ümbermõtestamises, digitaalses igapäevarutiinis – siis oleks juba väga hästi.

Kuidas teema-aastaga aidata saab? 

Digikultuuriaasta ei ole piiritletud organisatsioon ega fikseeritud programm, vaid võimaluste aken käivitada ja anda hoogu algatustele, mis meie kultuuriruumi kujundavad. Seega, kõige kindlam viis aidata on oma heast ideest mulle teada anda (martin.aadamsoo@nlib.ee). Pidevalt täienevas digikultuuriaasta kavas leiame igale heale mõttele koha.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Tõnis Lukas
14.02.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: esitan valitsusele kava vabastada Kultuurkapitalile tehtud eraannetused maksustamisest

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnustas Kultuurisõbra 2019 galal kõiki kultuuri toetanud ettevõtteid ja metseene, kuid kinnitas, et kindlasti ei saa jääda siia pidama. Minister lubas lähiajal esitada valitsusele kava vabastada maksustamisest Kultuurkapitalile tehtud eraannetused, kuna Kultuurkapitali koondub eesti kultuuri- ja spordirahva taotluste lai ring ning see organisatsioon on aja jooksul näidanud end tasakaaluka ja usaldusväärse otsustajana.

"Undefined Useful Object", autor Kärt Ojavee
14.02.2020|Kultuuriministeerium

Kultuurisõber 2019: aasta kultuurisõbrad on Feliks Mägus ja Olerex

Kultuuriministeerium andis sõbrapäeval üle konkursi Kultuurisõber 2019 tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Kokku tunnustas kultuuriminister Tõnis Lukas kaaluka panuse eest kultuurivaldkonnale 23 ettevõtet või eratoetajat.