Sa oled siin

Ülevaade spordipoliitika elluviimise kohta 2017

Kultuuriminister Indrek Saare kõne Riigikogus 27.09.2017

Head Riigikogu liikmed

 

80 miljardit eurot ja 500 000 inimest aastas. Need arvud iseloomustavad vähesest kehalisest aktiivsusest tulenevaid tagajärgi Euroopas. 80 miljardit eurot ehk kaheksa Eesti riigieelarvet on selle hinnanguline rahaline kulu. Rahast veelgi valusam on arv - 500 000 inimest, üle kolmandiku Eestist, kes sureb enneaegselt, sest ei liigu piisavalt.

Europaromeetri uuringu andmetel ei tegele spordiga üldse või siis tegeleb väga harva 59% Euroopa Liidu elanikest.  „Sitting is a new smoking!“ ehk „istumine on uus suitsetamine“ nagu ütles tabavalt eelmisel nädalal Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil ISCA president Mogens Kirkeby.

Samal päeval kirjutasid kolm Euroopa Komisjoni volinikku – hariduse, kultuuri, noorte ja spordi eest vastutav Tibor Navracsics, tervise ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ja põllumajanduse ja regionaalvaldkonda kureeriv Phil Hogan – sealsamas Tartus alla ühiste kavatsuste protokollile „Tartu call for a healthy lifestyle“ ehk „Tartu üleskutse tervislikele eluviisidele“.

Dokumendile alla kirjutanud volinikud võtsid endale kohustuse järgmisel kahel aastal astuda rea samme, mis aitavad parandada rahva tervist kogu Euroopas. Ja nii nagu on suudetud ühiste reeglitega ja laialdaste kampaaniatega vähendada suitsetamist, usun ma, et sellele niinimetatud „uuele suitsetamisele“ on võimalik piir panna, tehes Euroopa Liidu tasemel veelgi enam koostööd ja õppides üksteise kogemustest ning viies head ideed siseriiklikult ka ellu.

Liikumisharjumuse parandamine on selle üks osa, kuid muidugi on teema laiem. Oluline on näiteks ka tervislik toitumine ja seetõttu on mul raske mõista kriitikat ettepanekute suhtes, mis soovivad kooliõpilaste menüüst kõrvaldada rasvased pirukad ning vähendada suhkrut kaelani täis topitud magusjookide tarbimist. Muuseas, magusjookide maksustamine oleks väga efektiivne vahend võitlemaks ka nõndanimetatud toidurassismi vastu, sest motiveeriks tootjaid vähendama suhkrusisaldust Eestis müüdavates jookides. 

Samuti on oluline avaliku ruumi kvaliteet ning küsimus, kuidas me tänavaid ja maju ehitades, linnasid ja teedevõrke arendades mõtleksime rohkem selle peale, et loodav ruum võimaldaks elada keskkonnas, mille osaks on kergliiklusteed, hea ühistransport, spordirajatised ja puhkealad. Just seda eesmärki silmas pidades on Kultuuriministeeriumi, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei algatusena kokku kutsutud ruumiloome ekspertrühm.

Kuid nüüd Spordipoliitika põhialuste 2030 täitmise aruande juurde.

 

Lugupeetud Riigikogu

 

See ei ole juhus, et esimese teemana soovin rääkida just treeneritest. Treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab Euroopas miljoneid ja Eestis sadu tuhandeid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele, näiteks tervishoiule. Veelgi enam. Treener õpetab ausa mängu põhimõtete järgimist ning mida rohkem meist peab lugu ausast mängust, seda tervem on igas mõttes kogu ühiskonnaelu. Mõelge, kui sageli tabame end või oma sõpru-tuttavaid meenutamas just oma treenerilt meelde jäänud universaalset elutarkust või avastame, et teismeline, kellele vanemate ja õpetajate jutt tervislikust toitumisest oli nagu hane selga vesi, teatab trennist koju saabudes, et nüüd hakkavad asjad olema teisiti… Me loodame ja tihti ka eeldame, et treener on eeskuju ja visionäär ning lisaks spordispetsiifikale ka hea pedagoog, kes aitab raskel hetkel nii mõnegi lapse igas mõttes taas rajale. Treenereid, nii elukutselisi kui ka vabatahtlikke, on Euroopa Liidus kokku 9 miljonit. Võrdluseks: õpetajaid 6,5 ja politseinikke 2 miljonit.

Seetõttu oleme treenerite rolli kui väärtuste ja eluks vajalike oskuste õpetajana, elukvaliteeti tõstvate liikumisharjumuste kujundajana ning ühiskonna sidustajana teinud ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise spordipoliitika peateemaks. Erinevatel kohtumistel ja konverentsidel saadud positiivne tagasiside kinnitab, et treenerite rolli suurem väärtustamine on liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil oluline, uudne ja aktuaalne.

Me saame sellel teemal kaasa rääkida ja olla usutavad seetõttu, et oleme Eestis teinud selle heaks olulisi muudatusi. Alates 2015. aastast on riigieelarvest toetatud 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite tööjõukulude katmist kuni 50% ulatuses. Kahe ja poole aasta kogemuse põhjal võib tõdeda, et treenerite töölepingute, palkade ja maksude tasumise osas on toimunud oluline korrastamine. Aastaid Eesti spordi juhtimises osalenud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme Toomas Tõnise sõnul on toetusprogramm üks mõjusamaid spordikorralduslikke samme iseseisvuse taastanud Eestis.

Kehtinud süsteemil oli aga ka üks suur küsitavus. Hoolimata sellest, et riigi eraldatava toetuse maht on kiiresti kasvanud ja seeläbi on järjest rohkem spordiklubisid ja koole saanud oma treenerite palgakulusid riigiga jagada, ei ole see endaga kaasa toonud sama jõulist palgatõusu, sest kiires tempos on tõusnud ka fondist toetust saavate treenerite arv ja toetatavate treeningtundide kogumaht. See, et üha enam noori saavad harjutada kõrgema kategooria treeneri käe all on ju ainult hea, aga kui treener ei saa väärikat ja motiveerivat palka, ei saa me ka loota, et see süsteem oleks jätkusuutlik.

Minu veendumus on, et kõrgelt kvalifitseeritud treenerite palk peab jõudma lähitulevikus vähemalt Eesti keskmise palga tasemele ning selle saavutamiseks oleme leidnud nii lisavahendeid kui ka spordivaldkonnaga kokku leppinud toetussüsteemi täiendustes. Mul on hea meel teile teatada, et Kultuuriministeerium suurendab 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35% ehk 6 miljoni euroni aastas. See tõstab 2018. aastal treenerite senise 637 eurose alampalga 850 euroni kuus.

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed

 

Treenerite palgatoetuse eesmärk on ühelt poolt tagada treeneritele väärikas sissetulek ning väärtustada treeneri ametit, aga ka parandada laste ja noorte sportimisvõimalusi kõikjal üle Eesti. See ei ole aga kaugeltki mitte ainuke ettevõtmine edendamaks noorte liikumist.

Aasta tagasi siin samas Riigikogu suures saalis koos teiega spordipoliitika üle arutades puudutasime kahte väga olulist teemat. Esiteks huvitegevuse toetussüsteemi, mille eesmärk on anda igale lapsele võimalus osaleda kvaliteetses, juhendatud ja regulaarses huvitegevuses ning mille üheks oluliseks ja laiaulatuslikuks osaks on ka sport. Ja teiseks ujumise algõpetuse reformi, mille eesmärk on tagada kõigile põhikooli lõpetajatele piisav ujumisoskus ja vähendada sellega ka uppumissurmasid.

Mul on väga hea meel, et täna saame öelda, et huvitegevuse toetussüsteem on rakendunud ning sel aastal on selleks ette nähtud 6 miljonit eurot ja igal järgneval 15 miljonit eurot. Lisaks leppis uus valitsusliit kokku ujumise algõpetuse reformis ning tagas selleks ka vajalikud vahendid. Uue ujumise algõpetuse programmi kohaselt tõuseb ujumistundide maht seniselt 24 tunnilt 40 tunnile. Meenutuseks (ja järgi proovimiseks), et ujumisoskuse all mõistetakse oskust läbida harjutuste kompleks järgmises järjestuses: hüpe üle pea sügavasse vette, ujumine 100 m rinnuli asendis, sukeldumine ja käega põhjast eseme toomine, puhkamine vee pinnal paigal asendeid vahetades 3 minutit, ujumine 100 m selili asendis ja väljumine veest.

Kui valdav osa Eesti noortest suudaks omandada sellise taseme, oleksime me ujumisoskuses maailmas esirinnas. Ma ei kahtle selles, et kunagi aastate pärast tagasi vaadates saame öelda, et just see reform vähendas märkimisväärselt uppumissurmade arvu ning mõlemad eeltoodud reformid aitasid kaasa sellele, et oleme jõudnud liikumisharrastajate poolest Põhjamaade tasemele.

Juhin tähelepanu, et spordipoliitika arengustrateegias sõnastatud esimene prioriteetne arengusuund on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Mul on teile hea meel teatada, et kui eelmisel aastal siin samas saalis aruannet tutvustades rääkisin 45%, siis täpselt sama metoodikaga läbi viidud järgmise Turu-uuringute AS uuringu järgi on liikumisharrastajate osakaal tõusnud esmakordselt üle 50%. Täpsemalt on tõus 9% ehk 54% eesti elanikest tegeleb liikumisharrastusega regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas.

Selle märkimisväärse tõusu taga on mitmed põhjused. Rahvusvahelised uuringud toovad olulisena välja liikumispaikade olemasolu ja neile ligipääsetavuse. Siinkohal soovin tänada Merko Ehitust, Swedbanki ja Eesti Energiat, kes juba tosin aastat tagasi lõid SA Eesti Terviserajad, mille eesmärk on kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks ja tasuta liikumisharrastuseks.

SA Eesti Terviserajad on koostöös vabatahtlike, kohalike omavalitsuste ja Kultuuriministeeriumiga korrastanud ning loonud kümneid terviseradu. Hetkeseisuga on Eestis üle 100 väliterviseraja ning järjest populaarsemaks muutuvad ka siseterviserajad, millest üks asub ju ka Riigikogu hoones. Võrgustik laieneb pidevalt, näiteks eelmisel laupäeval avati Tartu esimene tähistatud terviserada «Emajõe ring».

Kindlasti on liikumisharrastajate arvu tõusule aidanud kaasa tervislike eluviiside suurem väärtustamine ühiskonnas. Usun, et selliseid hoiakuid aitavad kujundada kõik avaliku elu tegelased, kes aktiivselt sportimisega tegelevad. Mitmed teist, aga ka vabariigi president ja peaminister, osalesid Eesti suurimal rahvaspordisündmusel SEB Tallinna maratonil. Või Raivo E. Tamm, Tanel Padar, Kalev Kruus ja Märt Avandi, kes läbisid suvel edukalt ränkraske Ironmani katsumuse. Kõik te innustate inimesi spordiga tegelema. Olge tänatud!

Kuid selleks, et me tõesti suudaksime lähiaastatel öelda, et mitte pisut üle poole, vaid valdav osa elanikest harrastab regulaarselt liikumist, on Riigikogu ka seadusandlikult teinud suure sammu. Soovin tänada kõiki saadikuid, kes toetasid seaduseelnõud kaotada järgmisest aastast erisoodustusmaks töötajate tervise edendamiseks tehtavatelt kuludelt ja eriti neid, kes on väsimatult esitanud sama mõtet kandvat seaduseelnõud juba 15 aastat ja ei kaotanud usku ega andnud alla. Vähemalt üks neist peaks täna siin saalis olema –  Eiki Nestor. Nagu iidlased ütlevad: tasus ikka jummida…

Tänu teie toetusele sai lõpuks seaduseks see habemega ja ühiskonnas laia poolehoidu omav idee ning tööandjad saavad toetada maksuvabalt iga oma töötaja sportimist 400 euro eest aastas. Siinkohal teen üleskutse kõikidele ettevõtjatele seda võimalust hoolega kasutada ning töövõtjatele soovitus kiiresti läbirääkimistesse astuda, sest järgmise aasta eelarved on koostamisel. Tervislikud eluviisid tähendavad vähem stressi ning paremat füüsilist ja vaimset heaolu ja ka suuremat tootlikust, kui soovite. 

 

Hea Riigikogu

 

Raha teema juurde tagasi jõudes on õige aeg rääkida spordi rahastuse reformist. 2015. aastal alguse saanud spordi riikliku rahastamise süsteemi aluspõhimõtete täiendamise peamine eesmärk on luua spordiorganisatsioonidele kindel ja motiveeriv rahastamine; luua selged ja arusaadavad kriteeriumid, muuta rahastamine läbipaistvaks ja ettenähtavamaks ning vähendada bürokraatiat.

Tooksin välja peamised muutused, mis on ellu viidud käesoleval aruandeperioodil:

  • Riigikogu iga-aastane täiendav toetus spordialaliitudele ja EOK-le summas 1,5 miljonit eurot ehk niinimetatud „katuseraha“ otsustati möödunud riigi eelarvestrateegia menetlusprotsessis edaspidi suunata otse Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarvesse. Nii jõuab sellest aastast raha spordialaliitudeni vastavalt nende endiga kokku lepitud jaotamise põhimõtete järgi ja neile on tagatud, et nii saab olema ka järgmistel aastatel.
  • Samuti leppis valitsusliit 2016. aasta sügisel koalitsiooni läbirääkimistel kokku, et alates 2018. aastast nähakse Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarves täiendavalt ette 0,5 miljonit eurot, mille abil saavad spordiorganisatsioonid korrastada spordikohtunike töö tasustamist.
  • Riigiettevõtete sponsorsummade kaotamise kompenseerimiseks on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud 0,5 mln eurot, mis jaguneb kultuuri ja spordi vahel. Suurema osa spordile ettenähtud summast oleme kavandanud suunata Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste toetamiseks.

Kuid nende muudatustega spordi rahastamise reform ei lõppe. Kultuuriministeeriumis on valmimas analüüsid koondise toetussüsteemi loomiseks ja sportlastele makstavate stipendiumite reguleerimiseks. Hulga tööd on tehtud ja me oleme väga lähedal kokkuleppe saavutamisele, kuidas hüvitada vabatahtlikult spordikohtunikena tegutsevatele inimestele nende aega ja vaeva. Vastavasisuline eelnõu on saadetud ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning loodan, et see jõuab juba novembris ka teie lauale.  

 

Austatud Riigikogu

 

Tänase seisuga on täiskasvanute ja noorte tiitlivõistlustelt võidetud ühtekokku 121 medalit. Seega liigume sarnaselt varasematele aastatele 150 medali kursil. Esimesena väärib ära mainimist meie vehklejate suurepärane esinemine maailmameistrivõistlustel, kus võideti kokku kolm medalit: Julia Beljajeva võitis pronksmedali, Nikolai Novosjolov hõbemedali ja naiskond võitis esmakordselt maailmameistrivõistluste kuldmedali. Vehklejad olid edukad ka käesoleva aasta Euroopa meistrivõistlustel, kus Julia Beljajeva ja Nikolai Novosjolov võitsid mõlemad pronksmedalid.

Lisaks peab kindlasti eraldi välja tooma Epp Mäe pronksmedali Euroopa Meistrivõistluste naistemaadluses, Heiki Nabi hõbemedali maailmameistrivõistluste kreeka-rooma maadluse raskekaalus ja muidugi Eesti rahva suure lemmiku Kelly Sildaru kuldmedalid juunioride maailmameistrivõistlustel nii rennisõidus kui ka pargisõidus. Ma usun, et te kõik ühinete heade soovidega Kellyle, et ta kiiresti põlvevigastusest paraneks.

Taaskord on leidnud kinnitust, et võrkpall on võrratu ja seda mitmel põhjusel. Esiteks muidugi tõsiasjad, et meie meeste võrkpallikoondis võitis Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi, pidas maha südika võistluse pääsu eest maailmameistrivõistluste finaalturniirile ja mängis juba neljandat korda alates 2009. aastast Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril.

Augustis toimunud finaalturniiri oli mul võimalik jälgida Gdanskis kohapeal ning seda võrratut emotsiooni, mida pakkus meie võrkpallikoondis – andku lauluisad/emad mulle andeks - üheshingates kohale sõitnud hinnanguliselt kuni 2000 Eesti fänniga, on raske sõnadega edasi anda. Me kõik oleksime väga tahtnud neid mänge võita, aga seekord – veel –  ei olnud see hetk. Võidust ja kaotusest on aga midagi palju olulisemat, mida me meie võrkpallurite puhul ikka ja jälle saame tõdeda. See on meeskonnavaim. Sõltumata olukorrast ei kaotata kunagi respekti oma kaas– ja vastasmängijate, kohtunike ning publiku vastu. Aus mäng kõige ehedamal kujul. Mis võiks olla veel parem eeskuju ühiskonna mõttes laiemalt?

Poolas toimunud võrkpalli Euroopa meistrivõistlustelt on hea edasi liikuda Eestis toimunud või planeeritavate rahvusvaheliste spordiürituste juurde. Tooksin näidetena välja orienteerumise maailmameistrivõistlused Tartus, (FIS) Rahvusvahelise Suusaliidu maailmakarika etapi murdmaasuusatamises Otepääl, Euroopa võistkondliku mitmevõistluse meistrivõistlused Tallinnas ja U18 Noormeeste Euroopa Meistrivõistluste B-divisjoni turniiri korvpallis.

Spordiorganisatsioonid teevad tänuväärselt head tööd, et tuua Eestisse järjest enam kõrgetasemelisi rahvusvahelisi võistlusi ja ürituste korraldajad on näidanud kõrget professionaalsust. Sellisteks Eesti jaoks olulisteks võistlusteks on näiteks Tallinn International Horse Show, Tallinna Maraton, Tartu Maraton, Simple Session ja Tallinna Mõõk.

Järgmisel aastal toimub esimest korda Eestis kahevõistluse maailma karika etapp ja ka täispika triatloni lipulaev IRONMAN, mille parimad lunastavad pääsme Hawaii triatlonile. Jalgpallisõprade jaoks on tippsündmuseks UEFA superkarika mäng Lilleküla staadionil järgmise aasta augustis. Oma meistrite liiga lemmikutele on nüüd eriti põnev pöialt hoida, sest kui hästi läheb, võib neile vähem kui aasta pärast Lilleküla staadionil vahetult kaasa elada.

Kuid ma olen veendunud, et Eestis on potentsiaali veel enamaks. Seetõttu esitas Kultuuriministeerium ettepaneku ja sai valitsuselt toetuse Eestis toimuvate ja majanduslikult positiivset mõju omavate rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetusprogrammi loomiseks. Selle meetme esimese aasta mahuks on planeeritud 2 miljonit eurot ja see käivitub juba 1. jaanuaril 2018. See võiks olla näide sellest, kuidas valitsus teeb reaalseid samme majanduse kasvuks, need üritused toovad meile väga palju tulu. Usun, et järgmist "Sport 2030" aruannet koostades saame välja tuua mitu olulist rahvusvahelist suursündmust, mis tänu uuele toetusprogrammile Eestis korraldatakse. Mul oleks väga hea meel, kui selle meetme tulemusena toimuks Eestis taas rahvusvaheline autoralli võistlus.

 

Hea Riigikogu

 

Lõpetuseks peatun kõige olulisemal spordivaldkonna investeeringul.

Eesti spordimaastikul puudub spordilaagrite läbiviimiseks ühtne kompleks, kus oleks võimalik tegeleda alaspetsiifiliselt ning oleks tagatud täielik võimaluste kogum kõrvaltegevuste (tegevuste analüüs, meditsiin, toitlustus, ööbimine) läbiviimiseks. Aastaid on räägitud vajadusest arendada välja Kääriku Spordikeskus ja mul on väga hea meel, et uus valitsusliit on otsustanud selle lõpuks ära teha ning leppinud kokku ka 12 miljoni euro eraldamises järgmisel kolmel aastal.

Renoveerimist ootab Kääriku kergejõustikustaadion, kavas on rajada kunstmuruga jalgpalliväljak ja pallimängude spordihoone, uuendatakse spordihotelli ning ehitatakse välja võistkonnamajad. Käärikule tekkiv moodne treeningkeskus annab suuremale osale spordialadest võimaluse treenida Eestis ja muudab Eesti ka atraktiivsemaks tippspordi treeningute ja sporditurismi maaks.

 

Head kuulajad

 

Eelmisel laupäeval avati Tartus Euroopa spordinädal, mille eesmärk on populariseerida liikumisharrastust ja sporti ning tõsta elanikkonna teadlikkust sportimise kasulikkusest. Enamikes Eesti koolides, paljudes kollektiivides ja spordiklubides korraldatakse praeguse nädala jooksul väga erineva suunitlusega põnevaid üritusi, võistlusi ja spordipäevi. Kümnetel tuhandetel on võimalik osa võtta enam kui 900 rahvaspordiüritusest üle Eesti.

Septembris tähistatakse ka Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja Ühenduse Sport Kõigile eestvedamisel töökohaspordikuud, mille eesmärk on teadvustada liikuva eluviisi olulisust ja selle positiivset mõju.

Esmaspäeval kultuurikomisjonis Sport2030 aruannet tutvustades küsis komisjoni esimees Aadu Must, kas see, et ta iga päev kõnnib vähemalt 10 000 sammu läheb liikumisharjumuse alla? Muidugi läheb! Veelgi enam, see sobib eeskujuna palju paremini kui hull otsus poole sajandi vanuselt IRONMAN’iks saada, sest kehaline aktiivsus ei ole kaugeltki ainult sport ega spordivõistlustel osalemine.

Liikumisharrastus ei eelda tingimata seda, et peab ostma uued spordiriided, leidma sobiva trenniaja ja leidma 9, 11 või 21 sõpra, kellega koos sporti teha. Liikumisharrastus tähendab lihtsalt rohkem liikumist. Tuleb näiteks otsustada, et auto asemel sõidan tööle jalgrattaga. Paari bussipeatuse pikkuse vahemaa läbimiseks ei kasuta ühistransporti, vaid kõnnin. Või kõnnin iga päev vähemalt 10 000 sammu nagu Aadu Must.

Kõik, keda aga Raivo E. Tamm tõesti innustanud on, siis palun järgige tema eeskuju ka selles, kuidas ta eesmärgi poole treenerite ja arstide valvsa jälgimise all samm-sammu haaval liikus. Järsult ja ilma ekspertide abita treeninguharjumuste suur muutmine võib soovitud tulemuse asemel tervise igaveseks ära rikkuda. Ja uskuge või mitte, kallid kolleegid ja konkurendid, seda ei soovi ma tõesti teist kellelegi. 

Küll aga soovin, et mõõdukas kehaline aktiivsus saaks lahutamatuks osaks iga Eesti inimese igast päevast. Samm iseenda terviseks on tegelikult imelihtne, nagu on öelnud terviseradade eestvedaja Alo Lõoke. Tuleb vaid lahti saada "toredatest" vabandustest nagu “homme", "halb ilm", "pole aega", "pole raha", "tossuvärv ei lähe dressikaga kokku”.

Ja siit ka üleskutse kõigile teile, näidake jätkuvalt eeskuju! Kui tänane istung läbi saab, siis tehke üks tiir Riigikogu terviserajal. Haarake saali kõrval olevalt ajalehtede laualt „rajavallutaja klubikaart“, et leida endale peagi saabuvaks ja kauni sügisilmaga nädalavahetuseks sobiv terviserada, mida läbides anda ilus punkt Euroopa Spordinädalale.   

 

Tervistavat vananaistesuve!

Viimati uuendatud: 14. mai 2019