Rahvusvaheline tegevus

Eesti on esindatud ja tegev mitmes spordivaldkonda kujundavas rahvusvahelises organisatsioonis. Kultuuriministeeriumi spordiosakond osaleb Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu töös, samuti dopinguvastases võitluses ja sporditulemustega manipuleerimise vastases tegevuses.  

Eesti osalemine Euroopa Liidu töös

2009. aastal jõustus Lissaboni leping, mis tagab spordile õigusliku ja võrdväärse aluse võrreldes teiste valdkondadega.

EL aluslepingu artikkel 165 sätestab järgmist: Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.

2011. aastal võeti vastu esimene ELi spordivaldkonna tööplaan aastateks 2011–2014, kus prioriteediks olid:

• Spordieetika, eelkõige dopinguvastane võitlus, võitlus võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu ja hea juhtimistava edendamine.
•  Spordi sotsiaalsed väärtused, eelkõige tervis, sotsiaalne kaasatus, haridus ja vabatahtlik tegevus.
•  Spordi majanduslikud aspektid, eelkõige kohaliku tasandi spordi jätkusuutlik rahastamine

Tööplaani  raames loodi kuus eksperdirühma: „Antidoping“, „Spordi hea juhtimistava“, „Spordiharidus ja -koolitus“, „Sport, tervis ja osalemine“, „Spordistatistika“ ja „Spordi jätkusuutlik rahastamine“, mille töös Eesti aktiivselt osales. 

21.05.2014 Brüsselis toimunud EL kultuuri- ja spordiministrite nõukogus võeti vastu teine spordivaldkonna tööplaan aastateks 2014-2017 (PDF) (ENG).

Tööplaan keskendub järgmistele teemavaldkondadele:

• Ausus spordis (sh dopinguvastane võitlus, võitlus sporditulemustega manipuleerimise vastu, vähemuste kaitse, hea juhtimistava edendamine ning sooline võrdõiguslikkus).
• Spordi majanduslikud aspektid (sh spordi jätkusuutlik rahastamine, suurte rahvusvaheliste võistluste korraldamisega kaasnev majanduslik ja sotsiaalne mõju).
• Sport ja ühiskond (sh kehaline aktiivsus, vabatahtlik tegevus, tööhõive spordivaldkonnas, haridus).

Tööplaani rakendamiseks loodi viis temaatilist ekspertrühma: spordivõistlustega manipuleerimine, hea juhtimistava spordis, spordi majanduslik mõõde, kehaline aktiivsus ning inimressurssi juhtimine.

Lisaks kasutatakse tööplaani elluviimiseks spordidirektorite kohtumisi. Kokku on tööplaanis 16 tegevust. Enamus tööplaani väljundeid valmib 2016. aastal. Ekspertrühmade töö tulemusi tutvustatakse spordi töörühmas ning tööplaani elluviimise kohta koostab komisjon 2016 teises pooles kokkuvõtva raporti.

24.05.2017 Brüsselis toimunud EL kultuuri- ja spordiministrite nõukogus võeti vastu kolmas spordivaldkonna tööplaan aastateks 2017-2020. Loe lähemalt siit ja siit.

Tööplaan keskendub järgmistele teemadele:
1) spordieetika, eelkõige hea juhtimistava edendamine, sealhulgas alaealiste kaitse, spordi eripära, korruptsiooni ja võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu võitlemine ning dopinguvastane võitlus;
2) spordi majanduslik mõõde, eelkõige spordialane innovatsioon ning sport ja digitaalne ühtne turg;
3) sport ja ühiskond, eelkõige sotsiaalne kaasatus, treenerite roll, spordialane ja spordi kaudu antav haridus, sport ja tervis, sport ja keskkond ning sport ja meedia, samuti spordidiplomaatia.

Tööplaanis on kirjeldatud perioodil 2017-2020 EL Nõukogu eesistujate teemad ja plaanid

Tööplaaniga luuakse 2 ekspertrühma:
1) Eetikaküsimused
2) Oskuste ja inimressursside arendamine spordis.

Aastate jooksul on EL spordiministrite nõukogus vastu võetud järeldusi ja soovitusi, et aidata liikmesriikidel edendada  liikumisharrastust, võidelda ausat sporti ohustavate asjaoludega ning toetada spordiga kaasnevaid positiivseid väärtusi.

Eesti on osalenud ELi korraldatud uuringutes, mille tulemuste abil saab teha spordipoliitilisi otsusi, nende otsuste tagajärgi annab võrrelda ka teiste ELi riikidega.