Muusika

Eesti muusikaelu on kirev ja aktiivne, seda tõestavad umbes 2 miljonit kontserdilkäiku aastas. Siinset muusikaelu iseloomustab pikkade traditsioonide ja kõrge tasemega koorilaul, maailmatasemel hinnatud heliloojad, dirigendid ja interpreedid ning suurte kogemustega kontserdi- ja festivalikorraldajad. 

Muusika on tähtis eestlaste rahvusliku identiteedi kujundaja. 19. sajandil alguse saanud laulupeotraditsioon on Eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud alates esimestest laulupidudest kuni praeguse ajani. Mastaapsed laulupeod ja kooride kõrge tase on laialdaselt tuntud ja hinnatud.        
 
Eesti väiksusele vaatamata on siinne muusika astunud kiireid ja seejuures suuri samme selle nimel, et jõuda kontserdimajadesse ja -lavadele mitmel pool maailmas. Sellesse on olulise panuse andnud tuntud Eesti heliloojad.
 
Eesti helilooja Arvo Pärt on maailmas mängituim nüüdisaegne helilooja ning see avaldab suurt mõju ka siinsele muusikaelule. Helilooja loomingulist pärandit säilitab ja uurib SA Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus. Peale Arvo Pärdi on rahvusvahelist tunnustust pälvinud veel mitu Eesti heliloojat, näiteks Erkki-Sven Tüür, Veljo Tormis ja Helena Tulve.
 

2015. aasta oli muusika-aasta

Aastal 2015 oli traditsiooniline kultuurivaldkonna teema-aasta pühendatud muusikale. Fookuses olid lapsed ja noored, samuti tähistati Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubeleid. 

Grammy auhinna võitnud dirigent Tõnu Kaljuste (foto: Eleri Ever)

Dirigent Tõnu Kaljustet tunnustati 2014. aastal Grammy auhinnaga, ta võitis auhinna parima kooriesituse eest Arvo Pärdi teosega "Adam's Lament" ehk "Aadama itk".

Haridus

Muusikakõrgharidust antakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aga ka Tallinna Ülikoolis. Peale nende tegutsevad Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias õpetatakse džäss- ja pärimusmuusikat.
 

Statistika

 

  • Muusikavallas tegutseb Eestis pea 1500 ettevõtet ja asutust ning ligikaudu 5800 inimest.
  • Valdkonna kogutulu on 135 miljonit eurot. 
  • Aastas käiakse Eestis kontserdil umbes 2 miljonil korral. 
 

Seadusandlus

 

Muusikavaldkonda reguleerivad peamiselt etendusasutuste seadus, autoriõiguse seadus ning loovisikute ja loomeliitude seadus. 

 

Kontsertorganisatsioonid

 
Muusikavallas tegutseb kolm riiklikku ja kolm munitsipaalset kontserdiorganisatsiooni. Avalik-õigusliku asutusena tegutseb Rahvusooper Estonia. Rahvusooper Estonia on Eesti peamine rahvusliku muusikateatri edendaja, mille repertuaari kuuluvad nii Eesti kui ka maailma muusika-, ooperi- ja balletiteosed. 
 
Riigi suurim kontserdikorraldaja on Eesti Kontsert, mille alla kuuluvad ka Eesti Rahvusmeeskoor ja vanamuusikaansambel Hortus Musicus.
Eesti Kontserdi haldusalas on riigi neli olulisemat kontserdisaali: Estonia kontserdisaal ning Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad. 2011. aastal taasavati Peterburis Jaani kirik, kus Eesti Kontsert samuti kontserte korraldab.
 
Eesti Kontserdi piirkondlikult laiahaardeline tegevus tagab professionaalse muusika kättesaadavuse Eesti eri paigus. Niisamuti rikastavad Eesti muusikaelu ka tugevad ja traditsioonilised muusikateatrid Tallinnas ja Tartus. 
 
Avalik-õiguslik asutus Riigiasutus Riigi asutatud või osalusega sihtasutus Kohaliku omavalituse asutus
Rahvusooper Estonia Eesti Filharmoonia Kammerkoor
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
 Tallinna Filharmoonia 
    SA Eesti Kontsert Pärnu Linnaorkester
      Narva Linna Sümfooniaorkester
 

Tähtsamad partnerid

 

Music Estonia
2014. aastal asutatud muusikavaldkonna ettevõtluse ja ekspordi edendamiseks loodud arenduskeskus, kuhu kuulub üle 30 väikeettevõtte.

Eesti Muusika Arenduskesk​us 
2009. aastal loodud katusorganisatsioon, mis algatab ja koordineerib muusikavaldkonna arendus- ja ekspordiprojekte.  

Eesti Muusikanõukogu 
Muusikainstitutsioone ja professionaalseid muusikuid liitev mittetulundusühing, mille liikmed on 50 Eestis tegutsevat muusikainstitutsiooni.

Eesti Muusika Infokeskus 
Keskuse põhieesmärk on tutvustada ja propageerida Eesti süvamuusikat nii kodu- kui ka välismaal, kogudes ja levitades infot Eesti heliloojate ja nende teoste, muusikaorganisatsioonide ja -sündmuste, interpreetide ja muusikakollektiivide kohta.

Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus 
Keskuse asutasid 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just tema kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas.

Eesti Pärimusmuusika Keskus 
Organisatsioon, mis toetab ja korraldab pärimusmuusika huviharidust ning levitab pärimusmuusika elavat esitust.

Loomeliidud

  • Eesti Heliloojate Liit
  • Eesti Interpreetide Liit
  • Eesti Esitajate Liit

Teised olulisemad liidud ja ühingud

  • Eesti JazzLiit
  • Eesti Muusikafestivalid
  • Eesti Kooriühing

Kollektiivsed esindusorganisatsioonid

  • Eesti Autorite Ühing 
  • Eesti Fonogrammitootjate Ühing
  • Eesti Esitajate Liit
 

Madli-Liis Parts
muusikanõunik

Telefon 628 2252
Madli-Liis.Parts@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 17. oktoober 2016