Muusika

Eesti muusikaelu on mitmekesine ja aktiivne, mida tõestab ligi 2 miljonit kontserdikülastust aastas. Siinset muusikaelu iseloomustab žanrite rohkus, pikkade traditsioonide ja kõrge tasemega koorilaul, maailmas hinnatud heliloojad, dirigendid ja interpreedid ning suurte kogemustega kontserdi- ja festivalikorraldajad.

Muusika on tähtis eestlaste rahvusliku identiteedi kujundaja. 19. sajandil alguse saanud laulupeotraditsioon on Eesti muusikakultuuri arengut mõjutanud alates esimestest laulupidudest kuni praeguse ajani. Mastaapsed laulupeod ja kooride kõrge tase on laialdaselt tuntud ja hinnatud. Eesti väiksusele vaatamata on siinne muusika astunud kiireid ja pikki samme selle nimel, et jõuda maailma väärikamatesse kontserdimajadesse ja -lavadele. Täna on Eesti heliloojad, dirigendid, kollektiivid ja interpreedid oodatud mainekatele festivalidele ja muusikaelu tulipunktidesse üle maailma. Eesti muusikuid tuntakse. Nad on usaldusväärsed koostööpartnerid ja loomingulised liidrid.
 
Eesti helilooja Arvo Pärt on maailmas juba aastaid mängituim nüüdisaegne helilooja ning see avaldab suurt mõju ka siinsele muusikaelule. Helilooja loomingulist pärandit säilitab ja uurib SA Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus. Peale Arvo Pärdi on rahvusvahelist tunnustust pälvinud nimetamisväärne hulk Eesti heliloojaid, näiteks Erkki-Sven Tüür, Veljo Tormis, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve, Liisa Hirsch jt.
 
Oleme uhked dirigentide ja muusikakollektiivide üle, kes Eesti kultuurisaadikutena tutvustavad meie muusikakultuuri üle maailma ning toovad koju märkimisväärseid tunnustusi, olgu selleks Grammy või Grammophone´i auhinnad, kõrged kohad konkurssidel või rahvusvaheliste meediaväljaannete kummardus meie tegijatele. Meie muusikaelu korraldusele on tunnustus seegi, et mitmed rahvusvahelised esindusorganisatsioonid on usaldanud just eestlastele oma aastakonverentside ja suurfestivalide korralduse. Nii võõrustasime 2019. aastal maailma nüüdismuusika assotsiatsiooni ISCM aasta tähtsündmust ning 2021. aastal toimub juba teistkordselt Eestis Euroopa Jazzivõrgustiku (Europe Jazz Network) aastakonverents ja festival.
 

Grammy auhinna võitnud dirigent Tõnu Kaljuste (foto: Eleri Ever)

Haridus

Muusikakõrgharidust antakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aga ka Tallinna Ülikoolis. Peale nende tegutsevad Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias õpetatakse džäss- ja pärimusmuusikat.
 

Statistika

 

  • Muusikavaldkonnas tegutseb Eestis pea 2000 ettevõtet ja asutust ning ligikaudu 7000 inimest, kelle jaoks muusikaga seotud tegevused on põhitegevuseks ja sissetuleku allikaks.
  • Aastas käiakse Eestis kontserdil umbes 2 miljonil korral.
 

Seadusandlus

 

Muusikavaldkonda reguleerivad peamiselt:

 

Muusikaorganisatsioonid

 
Valdkonnas tegutseb kolm riigi poolt asutatud ja kolm munitsipaalset muusikaorganisatsiooni. Avalik-õigusliku asutusena tegutseb Rahvusooper Estonia. Rahvusooper Estonia on Eesti peamine rahvusliku muusikateatri edendaja, mille repertuaari kuuluvad nii Eesti kui ka maailma muusika-, ooperi- ja balletiteosed.

Riigi suurim kontserdikorraldaja on Eesti Kontsert, mille alla kuuluvad maailmas ainulaadne professionaalne Eesti Rahvusmeeskoor ja vanamuusikaansambel Hortus Musicus. Eesti Kontserdi haldusalas on riigi neli olulisemat kontserdisaali: Estonia kontserdisaal ning Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad. 2011. aastal taasavati Peterburis Jaani kirik, kus Eesti Kontsert samuti kontserte korraldab.

Eesti Kontserdi piirkondlikult laiahaardeline tegevus tagab professionaalse muusika kättesaadavuse Eesti eri paigus. Valdkondlikul mitmekesisusel, regionaalse haarde ning kättesaadavuse tagamisel on oluline roll ka üle sajal eraõiguslikul kontserdikorraldajal ja muusikakollektiivil, kes aastaringselt tutvustavad tipptasemel interpretatsioonikunsti ka Eestimaa neis paigus, kuhu rahvusvahelised või suuremad kollektiivid ei satu.
 
Avalik-õiguslik asutus Riigi asutatud või osalusega sihtasutus Kohaliku omavalituse asutus
Rahvusooper Estonia
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Tallinna Filharmoonia 
  SA Eesti Kontsert Pärnu Linnaorkester
  SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor Narva Linna Sümfooniaorkester
 

Olulisemad partnerid

 

Eesti Muusika Infokeskus 
Keskuse põhieesmärk on tutvustada ja propageerida Eesti süvamuusikat nii kodu- kui ka välismaal, kogudes ja levitades infot Eesti heliloojate ja nende teoste, muusikaorganisatsioonide ja -sündmuste, interpreetide ja muusikakollektiivide kohta.

Music Estonia
2014. aastal asutatud muusikavaldkonna ettevõtluse ja ekspordi edendamiseks loodud arenduskeskus ja esindusorganisatsioon, mis pakub erinevaid haridusprogramme ja praktikavõimalusi, samuti koordineerib Eesti esindatust rahvusvahelistel muusikavaldkonna kontaktsündmustel. Music Estoniasse kuulub 2020. aasta kevade seisuga 76 muusikaettevõtet.

Eesti Muusikanõukogu 
Muusikainstitutsioone ja professionaalseid muusikuid liitev ning esindav mittetulundusühing, millel on 2020. aasta kevade seisuga 48 liiget.

Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus 
Keskuse asutasid 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just tema kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas.

Eesti Pärimusmuusika Keskus 
Organisatsioon, mis toetab ja korraldab pärimusmuusika huviharidust ning korraldab pärimusmuusikakontserte ja Viljandi Pärimusmuusika Festivali.

 

Madli-Liis Parts
muusikanõunik

Telefon 628 2252
Madli-Liis.Parts@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 9. juuli 2020