Muinsuskaitse rahastamine

Mälestiste säilimisse panustavad nii riik, omavalitsused kui ka eraomanikud. Kultuuriministeeriumi ülesanne on kujundada peale poliitika ka eelarvet ning rakendada riiklikke toetusprogramme. Riigieelarvest rahastatakse nii kultuuripärandi valdkonna tegevustoetusi, arendustegevusi ja muinsuskaitse valdkonna koostööd muuseumidega kui ka kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja taluarhitektuuri säilitamist.

Kultuuriministeerium rahastab kultuuripärandi valdkonna partnerorganisatsioonide tegevust. Selleks on mõeldud "Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogunduse valdkonnaüleste partnerorganisatsioonide tegevustoetuse" taotlusvoor.

Kultuuriministeerium on investeerinud märkimisväärselt mõisakoolide restaureerimisse ja arendamisse – riigieelarve ja välisvahendite näol kokku ligi 18 miljonit eurot 15 aasta jooksul. Suureks abiks oli Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusrahadega restaureeriti ligi 13 miljoni euro eest kokku 14 mõisakooli (Kiltsi, Koigi, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Suure-Kõpu, Vasta, Väätsa, Lahmuse Vääna, Hiiu-Suuremõisa, Aruküla ja Illuka) ning viidi ellu 14 arendusprojekti. Riigieelarvest rahastatud mõisakoolide programm oli avatud kõigile mõisakoolidele (tipphetkedel oli mõisates tegutsevaid koole 70) ja toetust said sajad projektid.

Uue perioodi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused keskenduvad muinsuskaitsealadele ja väikelinnade ajalooliste keskuste elavdamisele.

Peamisi riigieelarvelisi toetusi jagab Muinsuskaitseamet. Taotlusvoorud on järgmised:

Lisaks on võimalik mälestise või muinsuskaitseala ehitise omanikul saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on määranud kohustusliku uuringu või muinsuskaitselise järelevalve.

 

Viimati uuendatud: 28. august 2020