Muinsuskaitse

Eestis on säilinud rikkalikult eri ajastute kultuuripärandit. See on märk riigi ja inimeste ajaloost ning osa meie identiteedist. Ajalugu ei ole jäädvustatud mitte ainult ajalooürikutesse, vaid ka kultuurikeskkonda, hoonetesse, esemetesse ja maastikku. 

Eestis on riikliku kaitse all 26 492 kultuurimälestist, mis jagunevad:

  • üle 13 000 kunstimälestise (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kunstiteoseid jms);
  • ligi 7000 arheoloogiamälestist (asulakohad, kalmed, kultuskivid, hiied, laevavrakid jm);
  • üle 5000 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm);
  • üle 1000 ajaloomälestise (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, Vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm).

Tervikliku ehitatud keskkonna kaitseks on moodustatud muinsuskaitsealad. Need on enamasti kesk- või uusaegsed vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Kuressaare, Pärnu, Valga, Võru, Viljandi, Paide, Rakvere ja Lihula. Rebala muinsuskaitseala sisuks on väärtusliku kultuurmaastiku hoidmine.

Eestis on kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti
  • Tallinna vanalinn (1997)
  • 10 riigi koostöös esitatud Struve geodeetiline kaar (2005). Eestis asuvatest kaare punktidest on nimekirja kantud Tartu tähetorn ning punktid Võiveres ja Simunas.

Euroopa kultuuripärandi märgisega tähistatakse kohti, millel on suur sümbolväärtus Euroopale ning millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris või Euroopa integreerumises. Eestile on omistatud kaks märgist:

  • Suurgildi hoonele Tallinnas (2013)
  • Tartu Ülikooli ajaloolisele ansamblile (2015)
 

Euroopa kultuuriteed on Euroopa Nõukogu algatus, millega on loodud riigipiire ületavad temaatilised kultuurirajad. Kuigi Eesti ei ole ametlikult osalisleppega liitunud, on kohalikul tasandil Eesti esindatud kahes kultuuritees: Hansa tee (osalevad Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu) ja Euroopa ajaloolised kalmistud (Eestist on esindatud Tallinna Metsakalmistu ja Siselinna kalmistu).

Kõikide mälestiste kohta leiab lähemat infot kultuurimälestiste registrist https://register.muinas.ee/ Seal leidub põnevat infot ka objektide kohta, mida on uuritud, aga mis ei ole kaitse all: rehemajad, laevavrakid, 20. sajandi arhitektuur, militaarpärand jm.

 

Seadusandlus

 
Mälestiste kaitse alus on muinsuskaitseseadus. Seaduse eesmärk on tagada mälestiste ja muinsuskaitsealade säilimine neile omases keskkonnas, et inimesed saaksid kultuuripärandit kogu selle rikkuses ja algupäras nautida nii praegusel ajal kui ka tulevikus. Kultuuriväärtuste väljavedu reguleerib Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus.
 
Lisaks on Eesti liitunud mitme rahvusvahelise harta ja konventsiooniga, mille põhimõtted on muinsuskaitsetöö osa. Need on:
Praegu tehakse ettevalmistusi, et liituda UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja Euroopa Nõukogu raamkonventsiooniga kultuuripärandi väärtusest ühiskonnas (Faro konventsioon).
 

Tähtsamad partnerid

 

Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitset korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus riigiamet – Muinsuskaitseamet.
 
Muinsuskaitseameti eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Selleks tehakse järelevalvet, nõustatakse mälestiste omanikke, toetatakse restaureerimist ja peetakse kultuurimälestiste riiklikku registrit. 
 
Muinsuskaitseametil on töötajad kõigis 15 maakonnas. Suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu ja Narva on sõlminud Muinsuskaitseametiga halduslepingud ning täidavad oma haldusterritooriumil muinsuskaitse riiklikke kohustusi ise. Selleks on linnavalitsustes palgal muinsuskaitsetöötajad.
 

Muinsuskaitse Nõukogu

Kultuuriministeeriumi juures tegutseb ministri nõuandva koguna Muinsuskaitse Nõukogu, kes teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes ning kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab kultuuriminister. 

Muinsuskaitse Selts

Muinsuskaitse Selts on vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on hoida kultuuripärandit ja säilitada rahva ajaloomälu. Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget ja hulk piirkondlikke seltse. Selts korraldab igakevadist muinsuskaitsekuud.

Mälestiste omanikke esindavad mitmed organisatsioonid: Eesti Mõisakoolide Ühendus, Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kirikute Nõukogu, mitmed asumi- ja külaseltsid jpt.

Väga vajalikku tööd teevad ajaloolise hoonestuse kohta oskusteavet jagavad säästva renoveerimise infokeskused Tallinnas, Tartus ja Paides.

 

Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik

Telefon 628 2381
Liina.Janes@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 28. august 2020