Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel. Loomemajandus on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus loovisikud on protsessides kesksel kohal.
Loomemajandusest (creative economy) hakati maailmas tõsisemalt rääkima 1980ndatel, Eestis ja teistes Euroopa riikides paarkümmend aastat hiljem. 2005. aastal viidi Eestis läbi esimene loomemajanduse kaardistus, mille raames püüti sõnastada ka loomemajanduse definitsioon ja määratleda selle alla kuuluvad valdkonnad.
Loomemajanduse sektori määratlus on kokkuleppeline, ajas muutuv ja riigiti või regiooniti mõnevõrra erinev. Eestis on loomemajanduse sektori valdkonnad ja alavaldkonnad järgmised:
| Valdkond | Allvaldkond |
|---|---|
| Arhitektuur | arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur, projekteerimine (seotud tegevusala) |
| Audiovisuaalvaldkond | film ja video, ringhääling |
| Disain | toote- ja unikaaldisain, disainiteenused |
| Etenduskunstid | teater, tants, festivalid |
| Kirjastamine | kirjastamine, trükindus (seotud tegevusala) |
| Kultuuripärand |
käsitöö, muuseumid, raamatukogud
|
| Kunst | kujutav kunst kunstitarvete jaemüük, kunstiteoste raamimine, restaureerimine, produktsioon (seotud tegevusalad) |
| Meelelahutustarkvara | mobiili-, online-, arvuti- ja konsoolimängud teenuste osutajad mängude arendajatele, importijad, lokaliseerijad (seotud tegevusalad) |
| Muusika | autorid ja interpreedid, tootmine, elav esitus erakoolid, muusikariistade valmistamine ja müük, salvestiste paljundus ja müük, kontserdikorralduse abitegevused (seotud tegevusalad) |
| Reklaam | reklaamindus, meediavahendus |
Aastatel 2008-2013 oli loomemajanduse edendamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas. Alates 2014. aastast on loomemajanduse arendamine Kultuuriministeeriumi ülesanne, lähtudes kultuuripoliitika põhialustest Kultuur 2020, Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014-2020 ning Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide 2014-2020 rakenduskavas sätestatust.
Statistika
Eesti loomemajanduse sektorit on nüüdseks kaardistatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt neljal korral. Viimase, 2018. aastal valminud ja 2015/2016. aasta andmeid kajastava kaardistuse põhjal:
- Loomemajanduse sektori kogutulu on 1 481 miljonit eurot (2,9% SKPst).
- Loomemajanduse sektoris töötab 30 681 inimest (4,8% hõivatutest)
- Loomemajanduse sektoris tegutseb 9 098 ettevõtet ja asutust (11,6% ettevõtetest)
Kultuurimajandus
Kultuurimajandus (cultural industries) on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, kasutusviis või otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Siia alla kuuluvad mh näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded.
Loomemajandus
Loomemajandus (creative industries) hõlmab peale kultuurimajanduse veel neid majandusharusid, mis kasutavad kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuid mille väljund on peamiselt funktsionaalne (arhitektuur, disain, moekunst, reklaam). Eestis kasutatakse terminit „loomemajandus“ Euroopa Liidus kasutusel oleva termini „kultuuri- ja loomemajandus“ või „kultuuri- ja loometööstus“ tähenduses.
Loomemajandus ja Euroopa Liit
Euroopa Liit töötab selle nimel, et säilitada Euroopa ühine kultuuripärand ning toetada ja edendada Euroopa kunsti- ja loovtööstust. Iga nelja aasta tagant võtab Euroopa Komisjon vastu kultuurivaldkonna uue tööplaani, mis tagab Euroopa Liidu kultuurivaldkonna strateegilise raamistiku. 2015–2018 tööplaanis oli seatud neli esmatähtsat eesmärki: 1) kättesaadav ja kaasav kultuur; 2) kultuuripärand; 3) kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon ning 4) kultuurilise mitmekesisuse edendamine. Esmatähtsaid eesmärke viiakse ellu 20 konkreetse meetme abil. 2019-2022 tööplaanis on seatud kolm strateegilist eesmärki koos sotsiaalse, majandusliku ja välismõõtmega: 1) kultuuri mõjuvõimu rakendamine sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu edendamiseks; 2) kultuuril põhineva loovuse toetamine hariduses ja innovatsioonis ning tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks; ning 3) rahvusvaheliste kultuurisuhete tugevdamine.
Programmi „Loov Euroopa“ kaudu toetatakse Euroopa kino, kunsti ja loomemajandust, et luua Euroopas töökohti ja hoogustada majanduskasvu ning olla avatud uutele rahvusvahelistele võimalustele, turgudele ja sihtrühmadele.
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest investeeritakse aastatel 2014–2020 Eesti loomemajanduse arengusse kokku 20 miljonit eurot, millele lisandub projektide elluviijate omafinantseering.
Loe lisa loomemajanduse arendamise meetme kohta.
Tähtsamad partnerid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on EAS. EAS viib ellu mitmeid programme, mis on teiste hulgas avatud ka loomemajanduse valdkonna esindajatele, sh teadlikkuse, teadmiste ja oskuste, klastrite ning ühisturunduse programme.
Piirkondlikud ja valdkondlikud arenduskeskused
- Eesti Arhitektuurikeskus
- Eesti Disainikeskus
- Eesti Filmi Instituut
- Creative Gate
- Music Estonia
- Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
- Avatud ARS
- IGDA Estonia
- Loov Eesti
Loomeinkubaatorid ja ärikiirendid
Anu-Maaja Pallok
loomemajandusnõunik
Telefon 628 2234
Anu-Maaja.Pallok@kul.ee