Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi tekke ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus protsessides on loovmõtlemine ja loovisikud kesksel kohal.
Loomemajandusest (creative economy) hakati maailmas tõsisemalt rääkima 1980ndatel, Eestis ja teistes Euroopa riikides paarkümmend aastat hiljem. 2005. aastal viidi Eestis läbi esimene loomemajanduse kaardistus ja analüüs, mille raames püüti sõnastada ka loomemajanduse definitsioon ja määratleda selle alla kuuluvad valdkonnad.
Rahvusvaheliselt kõneldakse nii kultuuri- ja loomesektorist (cultural and creative sector) kui kultuuri- ja loometööstusest (cultural and creative industries).
Kultuurimajandus
Kultuurimajandus (cultural industries) on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, kasutusviis või otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Siia alla kuuluvad mh näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded.
Loomemajandus
Loomemajandus (creative industries) hõlmab peale kultuurimajanduse veel neid majandusharusid, mis kasutavad kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuid mille väljund on peamiselt funktsionaalne (arhitektuur, disain, moekunst, reklaam). Eestis kasutatakse terminit „loomemajandus“ Euroopa Liidus kasutusel oleva termini „kultuuri- ja loomemajandus“ või „kultuuri- ja loometööstus“ tähenduses.
Loomemajanduse sektori määratlus on kokkuleppeline, ajas muutuv ja riigiti või regiooniti mõnevõrra erinev. Eestis on loomemajanduse sektori valdkonnad ja alavaldkonnad järgmised:
| Valdkond | Allvaldkond |
|---|---|
| Arhitektuur | arhitektuur, sisearhitektuur, maastikuarhitektuur; ehituslik insener-tehniline projekteerimine (sidustegevusala) |
| Audiovisuaalvaldkond | film ja video, ringhääling |
| Disain | toote- ja unikaaldisain, disainiteenused |
| Etenduskunstid | teater, tants, festivalid |
| Kirjastamine | kirjastamine; trükindus (sidustegevusala) |
| Kultuuripärand |
käsitöö, muuseumid, raamatukogud
|
| Kunst | kujutav kunst; kunstitarvete jaemüük, kunstiteoste raamimine, restaureerimine, produktsioon (sidustegevusalad) |
| Meelelahutustarkvara | mobiili-, online-, arvuti- ja konsoolimängud; teenuste osutajad mängude arendajatele, importijad, lokaliseerijad (sidustegevusalad) |
| Muusika | autorid ja interpreedid, tootmine, elav esitus; erakoolid, muusikariistade valmistamine ja müük, salvestiste paljundus ja müük, kontserdikorralduse abitegevused (sidustegevusalad) |
| Reklaam | reklaamindus, meediavahendus |
Statistika
Eesti loomemajanduse sektorit on nüüdseks kaardistatud Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt neljal korral. Viimase, 2018. aastal valminud ja 2015/2016. aasta andmeid kajastava kaardistuse põhjal:
- Loomemajanduse sektori kogutulu on 1 481 miljonit eurot (2,9% SKPst).
- Loomemajanduse sektoris töötab 30 681 inimest (4,8% hõivatutest)
- Loomemajanduse sektoris tegutseb 9 098 ettevõtet ja asutust (11,6% ettevõtetest)
Loomemajandus ja Euroopa Liit
Euroopa Liit töötab selle nimel, et säilitada Euroopa ühine kultuuripärand ning toetada ja edendada Euroopa kultuuri- ja loovtööstust. Iga nelja aasta tagant võtab Euroopa Komisjon vastu kultuurivaldkonna uue tööplaani, mis määratleb Euroopa Liidu kultuurivaldkonna strateegilise raamistiku. 2015–2018 tööplaanis oli seatud neli esmatähtsat eesmärki: 1) kättesaadav ja kaasav kultuur; 2) kultuuripärand; 3) kultuuri- ja loomesektorid: loomemajandus ja innovatsioon ning 4) kultuurilise mitmekesisuse edendamine. Esmatähtsaid eesmärke viidi ellu 20 konkreetse meetme abil. 2019-2022 tööplaanis on seatud kolm strateegilist eesmärki koos sotsiaalse, majandusliku ja välismõõtmega: 1) kultuuri mõjuvõimu rakendamine sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu edendamiseks; 2) kultuuril põhineva loovuse toetamine hariduses ja innovatsioonis ning tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks; ning 3) rahvusvaheliste kultuurisuhete tugevdamine.
Programmi „Loov Euroopa“ kaudu toetatakse Euroopa kino, kunsti ja loomemajandust, et luua Euroopas töökohti ja hoogustada majanduskasvu ning olla avatud uutele rahvusvahelistele võimalustele, turgudele ja sihtrühmadele.
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest investeeritakse aastatel 2014–2020 Eesti loomemajanduse arengusse kokku 20 miljonit eurot, millele lisandub projektide elluviijate omafinantseering.
Tähtsamad partnerid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
2000. aastal loodud EAS on riiklik sihtasutus, mille eesmärk on arendada Eesti majandust läbi kolme peamise tegevusvaldkonna:
- Eesti ettevõtete arendamine ja ekspordivõimekuse hoogustamine
- Turismitulu kasvatamine
- Suure lisandväärtusega välisinvesteeringute Eestisse toomine
EAS on muuhulgas loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija.
Piirkondlikud ja valdkondlikud arenduskeskused
- Eesti Arhitektuurikeskus
- Eesti Disainikeskus
- Eesti Filmi Instituut
- PÖFF
- Music Estonia
- Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
- Avatud ARS
- IGDA Estonia
- Loov Eesti
Loomeinkubaatorid ja ärikiirendid
Anu-Maaja Pallok
loomemajandusnõunik
Telefon 628 2234
Anu-Maaja.Pallok@kul.ee