Eesti kunstielu rahvusvahelistumiseks on riik seadnud eesmärgiks luua tingimused, mis võimaldaks siinsetele kunstnikele, kuraatoritele ja kriitikutele osaleda aktiivselt maailma kunstielus ning tagada võimekus korraldada rahvusvahelist kandepinda leidvaid kunstisündmusi Eesti eri paigus.
Eesti teeb aktiivselt koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega eesotsas Veneetsia kunstibiennaali ja Manifesta biennaaliga. Oluliseks partneriks rahvusvahelisel suunal on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Kunstivaldkonna ekspordiplaanide eestvedajaks on Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, kes on elavdanud oluliselt ka siinsel turul toimijate – galeriide ja kunstnike – tegevusi nii kohalikul kui rahvusvahelisel areenil.
Uue prioriteedina plaanib Kultuuriministeerium kaardistada olemasoleva kunstiresidentuuride süsteemi ning toetada uute loovisikute mobiilsust soodustavate algatuste teket.
Veneetsia biennaal
Eesti osalemine rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil on kultuuripoliitiliselt olulise tähtsusega. Tegemist on maailma vanima ja tuntuima kunsti suurnäitusega, mis toimub alates 1895. aastast.
Eesti on biennaalil esindatud olnud alates 1997. aastast.
Eesti paviljoni korraldab alates 1999. aastast Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös Kultuuriministeeriumiga.
Kuni 2011. aastani rahastas Eesti paviljoni osaliselt ka Eesti Kultuurkapital.
Veneetsia biennaalist saab lähemalt lugeda Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kodulehelt.
Eesti paviljonis on üles astunud järgmised kunstnikud:
2017 - Katja Novitskova (kuraator Kati Ilves)
2015 - Jaanus Samma (kuraator Eugenio Viola)
2013 - Dénes Farkas (kuraator Adam Budak)
2011 - Liina Siib
2009 - Kristina Norman (kuraator Marco Laimre)
2007 - Marko Mäetamm (kuraator Mika Hannula)
2005 - Mark Raidpere (kuraator Hanno Soans)
2003 - John Smith (Marko Mäetamm, Kaido Ole) (kuraator Anders Härm)
2001 - Ene-Liis Semper, Marco Laimre
1999 - Ando Keskküla, Jüri Ojaver, Peeter Pere (kuraator Johannes Saar)
1997 - Siim-Tanel Annus, Raoul Kurvitz, Jaan Toomik