Lõimuv Eesti 2030

 

 

Kui soovid olla kursis uue perioodi lõimumiskava koostamisega, liitu lõimujate infolistiga. Sisestades e-posti aadressi, annad Kultuuriministeeriumile nõusoleku oma isikuandmete (e-posti aadress) töötlemiseks infokirja edastamise eesmärgil.

 

RÄÄGI LÕIMUMISKAVA KOOSTAMISEL KAASA!

 

Lõimuv Eesti 2030
 

Kultuuriministeeriumis kestab uue riikliku lõimumiskava koostamine aastateks 2021-2030, mis sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Uus valdkondlik arengukava võetakse aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2021-2030. Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid, kaasamiskoosolekud, millest võtavad osa nii veebi vahendusel kui ka kaasamisüritustel seotud riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik asjast huvitatud eesti elanikud.

Tegevussuunad
 

Haridus

Lõimumisvaldkonna võtmeteemaks on haridus. Eesti koolis peab olema võimalus koos õppida nii eestikeelsetel kui ka muu emakeelega lastel, omandades eesti keele, kuid säilitades oma kultuurilise identiteedi. Keele alusel jaotunud lasteaedade ja koolide tõttu ei teki ühiskonnas piisavalt suhtlemist, sõpru eri rahvusgruppidest või ühiseid tegemisi.

Kodanikuühiskond ja kogukondade vahelised kontaktid

Kogukondade lähendamine. Kultuur ja sport, nagu ka mitmed muud huvitegevused ning ka huvikaitse alane tegevus, pakuvad häid võimalusi kogukondade lähendamiseks. Kultuuriasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad pakkuda tegevusi ja teenuseid kõikidele inimestele sõltumata nende emakeelest ning luua uusi tutvusi ja sõprusvõrgustikke.

Meedia ja infoväli

Usaldusväärse ühtse inforuumi loomine. Plaanis on kaardistada täiendavad infokanalid, mis parandaksid otsesuhtlust kogukondadega ja nende endi vahel. Oluline on ühtse usaldusväärse inforuumi olemasolu olenemata kasutaja emakeelest. Tagatakse, et info riigiteenuste kohta on kättesaadav eri keeltes ja nende kõnelejate kasutatavates kanalites.

Sotsiaal-majanduslike lõhede vähendamine

Plaanis on püüda tagada olukord, kus sotsiaal-majanduslikud näitajad nagu töötus, tööhõive määr, keskmine palk jne eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel oluliselt ei erineks. Aidatakse kaasa sellele, et töökohad oleksid mitmekesised, ka avalikus sektoris. 

Läbivate teemadena käsitleme uues lõimumiskavas järgmisi valdkondi:

  • Keeleõpe. Plaanis on jõuliselt kaasa rääkida keeleõppe korraldamises loodavate keelemajade kaudu ning olla aktiivne osaline Haridus- ja Teadusministeeriumi eestveetavas keelepoliitikas, mille osa keeleõppe korraldamine.
  • Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehnoloogia ja innovatsioon võimalused peavad saama senisest rohkem lõimumise osaks.
  • Regionaalne areng. Tegevuste planeerimisel lähtutakse regionaalsetest eripäradest ja pakutakse piirkondadele iseomaseid, just neile sobivaid lahendusi lõimumisprobleemide lahendamiseks.

Sihtrühmad


Uue lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire ja tagasipöördujatele.

Koostamise ajakava

2020

I kvartal: Arengukava eelnõu arutamine  Riigikogus
II kvartal: Täienduste sisseviimine
III kvartal: Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja vastu võtmine Vabariigi Valitsuses, programmide  kinnitamine kultuuriministri poolt

2019

I kvartal: Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahehindamine
I-II kvartal: Arengukava eelnõu koostamine
III kvartal: Programmide koostamine
IV kvartal: Avalikud konsultatsioond

2018

I kvartal: Arutelu partneritega – INSA, RaM, SiM, SoM, HTM, RK
I kvartal: Konsultatsioonid teadlastega
II kvartal: Kommunikatsioonitegevuste planeerimine, veebilehe loomine
III kvartal: Eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) esitamine Vabariigi Valitsusele
III kvartal: LE2020 vahekokkuvõte
IV kvartal: LE2030 tutvustus Riigikogus
III-IV kvartal: Avalikud konsultatsioonid
 

Toimunud üritused

 

Uudised ja kajastused

 

Taustamaterjalid

Praegu kehtiv lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2020“ määrab tegevused 2020. aasta lõpuni.
Lõimumise arengukava "Lõimuv Eesti 2020" koostamise ettevalmistamise taustamaterjalid asuvad SIIN

 

Korduma kippuvad küsimused


Mis on lõimumine?

Lõimumine on ühiskonna koos töötamise, õppimise ning toimimise oskuse ja võimekuse kasvatamine, mis läbib kõiki ühiskonnaelu valdkondi.  See on pikaaegne pidev kokkukasvamine, vastastikune areng ühiskonnagruppide vahel. Seda iseloomustavad sellised väljakutsed, mille lahendamiseks vajatakse pikema vaatega plaane, kõikide osaliste ning eri kogukondade valmisolekut ja kaasatöötamist.

Mis on lõimumispoliitika eesmärk?

Riigi soov on väärtustada ühiskonnas iga inimest ja seeläbi toetada ka kultuurilist mitmekesisust, edendada komberuumi, kus saab areneda eesti keel ja kultuur. See võimaldab oma identiteeti säilitada ja kultuuri viljeleda ka eesti keelest erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel.

Kas Eestis on paljukultuuriline ühiskond?

Eestis  elab koos eestlastega üle 190 rahvuse esindajaid. Eesti lõimumispoliitika eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ning eri  keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu. Eesmärk on püüelda ühiskonna poole, kus erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel, kes on oma elukohaks valinud Eesti, on võimalus end tunda selles riigis turvaliselt ja õnnelikult. 

 

Olga Sõtnik
kultuurilise mitmekesisuse osakonna
peaspetsialist

Telefon 6 282 355
Olga.Sotnik@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 31. jaanuar 2019