Lõimuv Eesti 2030

 

 

Kui soovid olla kursis uue perioodi lõimumiskava koostamisega, liitu lõimujate infolistiga. Sisestades e-posti aadressi, annad Kultuuriministeeriumile nõusoleku oma isikuandmete (e-posti aadress) töötlemiseks infokirja edastamise eesmärgil.

 

 

 

Lõimuv Eesti 2030
 

Kultuuriministeeriumis kestab uue riikliku lõimumiskava koostamine aastateks 2021-2030, mis sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Uus valdkondlik arengukava võetakse aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2021-2030.

Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid, kaasamiskoosolekud, millest võtavad osa nii veebi vahendusel kui ka kaasamisüritustel seotud riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik asjast huvitatud eesti elanikud.

Lõimumiskava üldeesmärgiks on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi.

Tegevussuunad
 

Arengukava hakkab keskenduma neljale peamisele fookusteemale:

  1. Tugev ja usalduslik side riigiga. Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras omandanud inimeste arv suureneb, määratlemata kodakondsusega isikute arv väheneb. Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas hästi kohanenud. Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. On tagatud, et info riigiteenuste kohta on kättesaadav eri keeltes ja nende kõnelejate kasutatavates kanalites.
     
  2. Tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid. Sidusa ühiskonna alustalaks on tugevad kogukonnad ja nendevahelised kontaktid sõltumata keelest ja elukohast. Kultuur ja sport, nagu ka mitmed muud huvitegevused ning ka huvikaitse alane tegevus, pakuvad häid võimalusi kogukondade lähendamiseks. Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel kasvab.
     
  3. Majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus. Sotsiaalmajanduslikud näitajad (sh tööhõive ja palgatase) eestlaste ja muust rahvusest inimeste vahel ei erine, organisatsioonid ja ettevõtted väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet ning oskavad toime tulla mitmekultuurilises keskkonnas.
     
  4. Tõhus eesti keele omandamine. Eesti keele oskajate ja aktiivselt kasutajate hulk kasvab. Kõikidele soovijatele on tagatud kvaliteetne eesti keele õpe.

Kõiki ülaltoodud eesmärke toetavad läbivalt hariduse, meedia ja ühise infovälja ning innovaatiliste IKT lahenduste teemad.

Sihtrühmad


Uue lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire ja tagasipöördujatele.

Koostamise ajakava

2020

I kvartal: Arengukava eelnõu arutamine  Riigikogus
II kvartal: Täienduste sisseviimine
III kvartal: Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja vastu võtmine Vabariigi Valitsuses, programmide  kinnitamine kultuuriministri poolt

2019

I kvartal: Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahehindamine
I-II kvartal: Arengukava eelnõu koostamine
III kvartal: Programmide koostamine
IV kvartal: Avalikud konsultatsioond

2018

I kvartal: Arutelu partneritega – INSA, RaM, SiM, SoM, HTM, RK
I kvartal: Konsultatsioonid teadlastega
II kvartal: Kommunikatsioonitegevuste planeerimine, veebilehe loomine
III kvartal: Eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) esitamine Vabariigi Valitsusele
III kvartal: LE2020 vahekokkuvõte
IV kvartal: LE2030 tutvustus Riigikogus
III-IV kvartal: Avalikud konsultatsioonid
 

Toimunud üritused

 

Uudised ja kajastused

 

Taustamaterjalid

Praegu kehtiv lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2020“ määrab tegevused 2020. aasta lõpuni.
Lõimumise arengukava "Lõimuv Eesti 2020" koostamise ettevalmistamise taustamaterjalid asuvad SIIN

 

Korduma kippuvad küsimused


Mis on lõimumine?

Lõimumine on ühiskonna koos töötamise, õppimise ning toimimise oskuse ja võimekuse kasvatamine, mis läbib kõiki ühiskonnaelu valdkondi.  See on pikaaegne pidev kokkukasvamine, vastastikune areng ühiskonnagruppide vahel. Seda iseloomustavad sellised väljakutsed, mille lahendamiseks vajatakse pikema vaatega plaane, kõikide osaliste ning eri kogukondade valmisolekut ja kaasatöötamist.

Mis on lõimumispoliitika eesmärk?

Riigi soov on väärtustada ühiskonnas iga inimest ja seeläbi toetada ka kultuurilist mitmekesisust, edendada komberuumi, kus saab areneda eesti keel ja kultuur. See võimaldab oma identiteeti säilitada ja kultuuri viljeleda ka eesti keelest erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel.

Kas Eestis on paljukultuuriline ühiskond?

Eestis  elab koos eestlastega üle 190 rahvuse esindajaid. Eesti lõimumispoliitika eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ning eri  keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu. Eesmärk on püüelda ühiskonna poole, kus erineva keele ja kultuuritaustaga inimestel, kes on oma elukohaks valinud Eesti, on võimalus end tunda selles riigis turvaliselt ja õnnelikult. 

 

Olga Sõtnik
kultuurilise mitmekesisuse osakonna
peaspetsialist

Telefon 6 282 355
Olga.Sotnik@kul.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 5. aprill 2019