Sa oled siin

Avaleht Lõimumise meede

Lõimumise meede

 

Prioriteetne suund 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine"

Meede 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonnas vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ (lõimumisalased tegevused).

Meetmega seotud dokumendid:

Lõimumisest



Lõimumise ehk integratsiooni eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavatel teiste rahvaste esindajatel ja eestlastel on tagatud sidus ja tolerantne ühiskond, et siin oleks kõigil hea ja turvaline elada – töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna osa ja selle täisväärtuslik liige. Eestis vastutavad lõimumist puudutavate valdkondade toimimise eest nii siseministeerium kui kultuuriministeerium, valdkondade eest vastutavad ka haridus-ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium. Enamik lõimumisalaseid tegevusi viib ellu Integratsiooni SA. 


 



	

		

			
Lõimumine ja Euroopa Liit

			
 

			
Euroopa vananev elanikkond on üks suurtest EL väljakutsetest. Üks viiest EL eesmärgist 2020. aastaks on suurendada tööhõivet 20-64-aastaste seas 75% kogu Euroopa Liidus. Sellest tulenevalt on majanduse konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks vajalik senisest enam kaasata erinevaid gruppe tööturule, seejuures mõeldes ka vähelõimunud püsielanikele ja välistööjõule. Tartu Ülikooli teadlaste koostatud 2011. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringus  on välja toodud, et uussisserännanud isikute ja vähelõimunud elanikkonna seas on suurem töötuse määr kui teistel Eesti elanikel. Sageli peetakse tööhõive probleemideks halvemat eesti keele oskust, väheseid sotsiaalseid kontakte ja puudulikku või raskesti kättesaadavat infot tööturu jm ühiskonda puudutavate võimaluste kohta.  

		

		

			
Lõimumise meetmest ja selle rakendamisest

			
 

			
Meetme rakendusüksuseks on Sihtasutus Innove, kes viib läbi projektide seiret ning kontrolli. Lõimumismeetme puhul on toetuse saajaks kultuuriministri käskkirja alusel Integratsiooni SA. Kõik tegevused on üleriigilised, kuid arvesse tuleb võtta, et peamiselt elavad sihtrühma (vähelõimunud püsielanikud) esindajad linnades, olles koondunud kolme piirkonda: Ida-Virumaale, Harjumaale ja Tallinnasse ning Tartusse. 

		

	





	
 




 



	

		
Eesmärk

		
 

		
Selle meetme rakendamise üks peamine eesmärk on luua võimalused vähelõimunud püsielanikele osaleda Eesti ühiskonnas, sh tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas. 

		
 

		
Selle alla kuuluvad:

		
  • asja- ja ajakohase informatsiooni pakkumine praktilistes küsimustes;
    • 
			
  • eesti keele oskuse parandamise võimaldamine;
    • 
			
  • ühiskonnas toimetulekuks ja aktiivseks osaluseks, sh tööturul, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas pädevuse omandamise võimaldamine;
    • 
			
  • ühiskondlikku aktiivsust toetava väärtusfooni loomine.
    • 
		
Sihtrühmad

		
  • Vähelõimunud Eesti elanikud – sünnijärgsed vähelõimunud kodanikud ja üle viie aasta Eesti Vabariigis seaduslikel alustel viibinud isikud, kes on omandanud Eesti kodakondsuse või kes on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. Enamik neist mitte-eestlastest püsielanikest elab Tallinnas (43%), millele järgneb Virumaa (35%). Kõige vähem mitte-eestlasi on Lõuna-Eestis (3%).
    • 
			
  • Laiem üldsus. 
    • 
		

	

		
Meetme rakendamise aluseks on valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakenduskava, samas on meede seotud ka järgmiste arengukavade eesmärkidega: 

		




 


Toetatavad tegevused


 


Meetmest toetatakse nelja peamist tegevuste rühma:


  • Info pakkumine – aitab vähelõimunud püsielanikel kiiremini Eesti ühiskonda sisse elada ning tööturul toimuvaga paremini kursis olla. Siia alla kuulub näiteks lõimumist puudutava ühise veebikeskkonna loomine; küsimuste-vastuste koondamine ühtsesse foorumisse; nõustamine; õppe- ja infomaterjalide koostamine ning levitamine. Loodud teavitus- ja nõustamiskeskused pakuvad vähelõimunud püsielanikele infot, mis puudutab Eestis õppimist, töötamist, sotsiaalset heaolu puudutavaid teenuseid jpm. 
    • 
	
  • Keeleõppe pakkumine – aitab vähelõimunud püsielanikel igapäevases elus paremini hakkama saada ning tagab neile paremad eeldused tööturul osalemiseks või sinna sisenemiseks. Selle raames pakutakse erinevaid keelekoolitusi - nii kodakondsuseksami sooritamiseks kui ka keele täiendõppeks tasemetel A2, B1 ja B2. Lisaks on võimalik osaleda keelekümblustüüpi koolitustel, et praktiseerida eesti keelt keelekümbluse klubides ning tutvuda Eesti kultuurieluga nn kultuuriklubide abil. 
    • 
	
  • Ühiskondlike pädevuste tekkimise toetamine – lisaks keelekoolitusele toetatakse lõimumiskoolituste pakkumist ja tugivõrgustike arendamist. Lõimumiskoolitused aitavad vähelõimunud püsielanikel ette valmistuda kodakondsuseksamiks. Lõimumisprogrammi elluviijaks on Integratsiooni SA.
    • 
	
  • Hoiakute kujundamine – toetatakse meedia- ja teavitustegevusi, mis suurendavad sallivust Eesti ühiskonnas. Samuti kujundatakse hoiakuid koostöötegevuste abil, mis toimuvad ministeeriumite, omvalitsuste ja kodanikuühiskonna tasandil. Selle abil suureneb Eestis elavate inimeste teadlikkus erinevatest kultuuridest, traditsioonidest ja väärtustest, mis parandab omakorda hoiakuid teiste rahvusrühmade suhtes.  
    • 

 


 



	

		

			
Loe ja vaata lisaks

		

	

	

		

			

				
 Avaldatud pressiteated

				

		

		

			

				
 Seotud asutused

				

		

		

			

				
 Ettekanded

				

		

	




 


 



	

		
Aleksander Aidarov
kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik

	

	

		
Telefon 628 2226
aleksander.aidarov@kul.ee

	




 
  
  
  

            
Viimati uuendatud: 7. jaanuar 2020