Sa oled siin

Kultuurieelarve 2020

Kultuuriministeerium kajastab 2020. aasta prioriteedid tuleva aasta kultuurieelarves, mille kogumaht on 254 miljonit eurot. 

Olulisemate sihtide seas on kultuuritöötajate palgatõus, lisarahastus eesti keele õppele, investeeringute jätkamine kesksetesse kultuuriasutustesse ning Team Estonia, sest on ju olümpia-aasta. Lisaks sellele tähistatakse 2020. aastat Kultuuriministeeriumi eestvedamisel digikultuuriaastana.

Valitsus esitas 2020. aasta riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule kolmapäeval, 25. septembril. 

Riigikogu võttis riigieelarve seadusena vastu 11. detsembril 2019. 

 

Kultuuritöötaja töötasu lähenemine Eesti keskmisele palgale

 

Kultuur on Eesti riigi esimene ja peamine olemise mõte ning kultuurivaldkonnale pühendunud inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu.

Vastavalt Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooniga (TALO) sõlmitud kokkuleppele tõstis Kultuuriministeerium 2020. aastal valitsemisala asutuste palgafondi 2,5 protsendi võrra. Sama protsendi võrra tõstetakse ka treenerite tööjõukulude toetusfondi. Selle rahaline maht on ühtekokku 2,3 miljonit eurot.

Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saava kultuuritöötaja miinimumtöötasu on 2020. aastal vähemalt 1300 eurot.

Riiklik miinimumtöötasu võetakse endiselt aluseks ka kunstniku- ja kirjanikupalga määramisel. Loovisikutele palga maksmine on taganud loomerahu ning ühiskonnas on kinnistunud arusaam, et ka looming on töö. Kirjaniku- ja kunstnikupalka annavad loomeliidud välja koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes tagab loovisikute palgaraha, millega kaasnevad kõik sotsiaalsed garantiid.

2020. aastal tõuseb kummagi valdkonna palgasaajate arvu kahe võrra, nii et kokku saaks pidevalt riigi toel loomeliidult palka 13 kirjanikku ja 13 kunstnikku.

 

Eesti sidususe suurendamine

 

Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed peavad saama aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnaelus ning jagama demokraatlikke väärtusi. Mida sidusam on ühiskond, seda tugevam on meie riik ja kultuur.

Kultuuriministeerium annab 2020. aastal veelgi suuremat tuge täiskasvanute eesti keele õppeks. Selleks eraldatakse riigieelarvest täiendavalt 2 miljonit eurot, et rahuldada suurenenud õppimise soovi tasuta riigikeele kursustel. Õpet korraldab Integratsiooni Sihtasutus (INSA) eesti keele majade abil.

Kõigile elanikele jääb võimalus vaadata venekeelset telekanalit ETV+. Sellepärast eraldab Kultuuriministeerium 2020. aastal rahvusringhäälingu telekanalite paralleeledastuse jätkamiseks 300 000 eurot. Paralleeledastuse lõppemise korral jäänuks eri hinnanguil umbes 60 000 vanemat telerit pildita.

 

 

Investeeringud kultuuri- ja spordiobjektide heaks

 

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ning hooned amortiseerunud. Nüüdisaegse tehnoloogiaga telekompleks kerkib praeguse Uudistemaja ja Raadiomaja, Gonsiori 21 ja Kreutzwaldi 14 kinnistute vahel olevale tühjale platsile.

ERR-i uus tänapäeva nõuetele vastava telekompleksi ehitamiseks on valitsus otsustanud lähiaastatel eraldada 22 miljonit eurot, 2020. aastal jätkub uue telemaja projekteerimine.

Uue telemaja arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavandiga „Roheline lina”, autoriteks Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Trepp ja Mihkel Tüür.

Eesti Rahvusraamatukogu (RRK) praegune hoone avati 1993. aastal. Hoone on muutunud ebaökonoomseks ning ruumiplaan tänapäeval ebaotstarbekaks. Põhjalikku remonti vajavad kommunikatsioonid. Napilt on seniajani võimalusi pakkuda uusi teenuseid.

Valitsus eraldab lähiaastatel rahvusraamatukogule 53 miljonit eurot, et viia hoones läbi põhjalik remont ja tuua raamatukogu ruumidesse kõik Rahvusarhiivi Tallinnas hajali olevad üksused. 2020. aastal jätkub hoone projekteerimine.

Hoone renoveerimistööd kestavad aastatel 2022 kuni 2027. Tööde maksumusele, 53 miljonile eurole lisandub tulevikuks sisseseadeks ja tehnoloogilisteks uuendusteks 10 miljonit eurot.

Riik soovib koostöös kohalike omavalitsustega tagada sporditaristu võrgu üle Eesti. Selleks on 2020. aasta eelarvesse planeeritud 6 miljonit eurot, et toetada omavalitsusi mitmeotstarbeliste aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sealhulgas jalgpalli sisehallide rajamisel.

 

Laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmine

 

Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kui unikaalne kultuurinähtus terves maailmas. Meil on kohustus seda hoida. Laulu- ja tantsupeo liikumise kestmise pant on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud, haritud juhendaja, kellele kehtivad kõik sotsiaalsed garantiid.

Kultuuriministeeriumi juhtimisel käib arutelu ja põhimõtete väljatöötamine, et laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele kindlustada palgatoetus. 2020. aasta kultuurieelarvesse on kollektiivide toetuseks planeeritud kokku 1,2 miljonit eurot.

 

Jätkub muinsuskaitsealuste objektide renoveerimise ja konserveerimise toetamine

 

Pärand säilib kõige paremini, kui see on pidevas kasutuses.

Jätkub väärtusliku taluarhitektuuri restaureerimise toetamine, kuna Eestis on säilinud palju ainuomaselt Eesti maastikku ilmestavat ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri.

Kultuuriministeerium tuli 2019. aastal 200 000 euro suuruse lisarahastusega omanikele appi, et hooned saaksid kvaliteetselt restaureeritud ja kasutusele võetud ning kohalik kultuuri- ja ehitustraditsioon oleks elujõuline. Taluarhitektuuri toetamise pilootprojekt kestab esialgu 4 aastat ja selle kogumaht on 800 000 eurot.

Lisaks eraldab Kultuuriministeerium 2020. aastal muinsuskaitsealuste ehitismälestuste kordategemiseks täiendavalt 1 miljon eurot ka omandireformi reservfondist.

Jätkub ajalooliste linnakeskuste elavdamine. Aastatel 2020 kuni 2024 investeerib Kultuuriministeerium Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse abil muinsuskaitsealadesse 3,3 miljonit eurot. Selle abil toetatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel hoonetele uue kasutuse leidmist ja restaureerimist ning viiakse kokku sarnaste väljakutsetega omavalitsused Eestis ja Norras. Kultuuriministeeriumile lisaks osalevad programmis Muinsuskaitseamet ja Norra Kultuuripärandi Amet.

 

„Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava elluviimine

 

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid kümnendik. 

Vastavalt digiteerimise tegevuskavale jätkub 2020. aastal dokumentide, trükiste, esemete, kunsti, fotode ja filmide massdigiteerimine. Samuti tegeletakse digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise ning kättesaadavusega, näiteks arendatakse Muuseumide Infosüsteemi MuIS.

Eesmärk on 2020. aastal teha avalikult veebi vahendusel kättesaadavaks suur hulk kultuuripärandit, mille kasutamiseks peavad huvilised seniajani mäluasutustesse kohale minema.

 

Tugi spordivaldkonnale

 

2020. aasta on olümpia-aasta – suveolümpiat võõrustab 24. juulist 9. augustini Jaapani pealinn Tokyo. Kultuuriministeerium lisab olümpia-aastaks Team Estonia senisele miljonile eurole lisaks veel 2 miljonit eurot, nii et toetusfondi kogumaht tõuseks 3 miljoni euroni aastas.

WRC testralli "Rally Estonia" läbiviimiseks on eelarvesse planeeritud 1 miljon eurot. Spordi suursündmustel on laiem positiivne mõju, sest nende toimumine elavdab korraga väga paljusid majandussektoreid.

Ka para- ja eriolümpialiikumine on alates 2019. aastast osa üldisest spordikorraldusest ning seega Kultuuriministeeriumi vastutusalas.

 

Digikultuuriaasta 2020

 

2020. aastat tähistatakse Kultuuriministeeriumi eestvedamisel digikultuuriaastana. Selleks on riigieelarves ette nähtud 200 000 eurot. Aasta ettevõtmisi korraldavad ühistöös Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Rahvusraamatukogu.

 

Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna juhataja

Telefon 520 2318

meelis.kompus@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 13. detsember 2019