Sa oled siin

Kultuurieelarve 2019

2019. aasta riigieelarve maht ületab 11 miljardit eurot. Riigieelarve seaduse eelnõu anti üle Riigikogule 26. septembril.

Kultuurieelarve 2019 maht on vähemalt 251 miljonit eurot. Selle peamised suunad on kultuuritöötajate palgatõus, suurinvesteeringute alustamine, eesti filmi, koondise tasemel sportlaste toetamine ning palju muud.

Riigieelarve suunad tulevaks aastaks on põhijoontes kokku lepitud 2018. aasta kevadel, kui valitsus pani paika riigi eelarvestrateegia põhimõtted aastateks 2019 kuni 2022. Loe nende kokkulepete kohta lähemalt siit.

Riigieelarve arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini, kui Riigikogu võtab uue aasta riigieelarve vastu seadusena.

 

Kultuuritöötaja kavandatav miinimumtöötasu läheneb Eesti keskmisele palgale

 

Kultuur on Eesti riigi esimene ja peamine olemise mõte. Kultuurivaldkonnale pühendunud inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mille kohaselt peab kultuuritöötaja töötasu täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 

Kavandatav miinimumtöötasu on 2019. aastal vähemalt 1250 eurot. Lisaks miinimumile suureneb palgafond vähemalt 2,5% ka nendele Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavatele kultuuritöötajatele palgafond, kelle töötasu on juba praegu miinimumist kõrgem või kes töötavad tugiteenuseid pakkuvatel ametikohtadel. Täpne protsent sõltub riigieelarve võimalustest ning selgub läbirääkimistel.

Praegu (aastal 2018) kehtiv brutotasu alammäär on 1150 eurot. 2015. aastal oli miinimumtöötasu 731 eurot, mis tähendab, et miinimumtasu tõus on hüppeline, üle 70%.

Spordivaldkonna võtmeisikud on treenerid. Lisaks Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavatele kultuuritöötajatele suureneb ka 5. ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite toetusfond.

 

Uued objektid ootavad investeeringuid
 

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ning hooned amortiseerunud. Kultuuriministeerium soovib ERRi uue telekompleksi projekteerimise algatamiseks 1,5 miljonit eurot.

Eesti Rahvusraamatukogu (RRK) hoone peab tulevikus muutuma turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks. Kasvama peab võimalus pakkuda uusi teenuseid. Selleks soovitakse riigieelarvest eraldada 1,3 miljonit eurot.

Hiiumaa on seni ainuke maakond, kus puudub korralik spordihoone. Kultuuriministeerium tegi ettepaneku spordihoone rajamiseks ning valitsus leidis selleks 2,9 miljonit eurot.

 

Eesti filmide tootmise toetamine
 

Eestis pole kunagi toodetud nii palju filme kui praegu. Filmipublik peab ka tulevikus saama nautida rahvuslikku kino, Eesti enda lugusid, meie režissööride ja näitlejate tööd. Film on Eesti jaoks oluline visiitkaart ning paljusid majandussektoreid kaasav valdkond. Sellepärast peab filmide tootmine jätkuma vähemalt senisel tasemel.

Riigieelarvestrateegia aruteludel kokku lepitud miljon eurot lisaks võimaldab Eesti Filmi Instituudil (EFI) tõsta filmidele makstavate toetuste piirmäära ning aastas saab ka edaspidi toetada kuni kuut filmi.  

Filminduse eelarve on viimaste aastate jooksul pidevalt tõusnud. Tuleval aastal tõuseb eelarve eesti filmide tootmiseks 4,5 miljoni euroni – see on ligi 29-protsendiline tõus.  

 

Koondise tasemel sportlaste toetamine
 

Rahvusvahelises tippkonkurentsis püsimiseks ning tiitlivõistlustel heade tulemustel saavutamiseks on vajalik tagada sportlastele tingimused nii tiitlivõistlustel osalemiseks kui ka nendeks valmistumisel – seda nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute vanuseklassis.

Riik on seniajani suutnud toetada noori sportlasi ning rahvusvaheliste võistluste medalisoosikute sekka tõusnud sportlasi. Nende kahe tasemel vahele jäänud ajal on Eesti tulevikulootustel raske majanduslikult hakkama saada. Kultuuriministeerium soovib tuleval aastal nendele sportalstele lisada miljon eurot. Lisarahastus vähendab ohtu, et tulevased medalipretendendid peavad jääma spordist kõrvale majanduslikel põhjustel.

 

Väärtuslik taluarhitektuur saab tuge

 

Pärand säilib kõige paremini, kui see on pidevas kasutuses. Eestis on säilinud palju ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri.

Kultuuriministeerium soovib 100 000 euro suuruse lisarahastusega tulla omanikele appi, et hooned saaksid kvaliteetselt restaureeritud ja kasutusele võetud ning kohalik kultuuri- ja ehitustraditsioon oleks elujõuline. Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus on välja selgitanud, et Eestis on viimaste aastatega kasvanud teadlike omanike hulk, kes soovivad talumaju korrastada, kuid riiklikud toetused talumajade restaureerimiseks on seni olnud väikesed. Lisarahastus aitab seda probleemi leevendada.

Taluarhitektuuri toetamise pilootprojekt kestab esialgu 4 aastat.

 

Eesti ühtse inforuumi toetamine

 

Eesti riik peab kõigile elanikele tagama võimaluse vaadata tasuta kvaliteetset ja sõltumatut venekeelset telekanalit. See on tähtis ühtse inforuumi toetamiseks kõigi Eesti elanike seas sõltumata nende rahvusest või emakeelest. Kultuuriministeeriumi ettepanek on selleks eraldada 300 000 eurot

ETV+ levib seniajani umbes 90% territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Mulipleks 6), mistõttu ei saa ligikaudu 80 000 Eesti elanikku telekanalit vaadata või on kanali leviku kvaliteet halb. Lisaraha abil leviprobleemid lahendatakse, sest Eesti Rahvusringhääling (ERR) viib telekanali ETV+ kogu Eestit katva vabalevi põhivõrgu alla.

 

Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna juhataja

Telefon 520 2318

meelis.kompus@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2018