Sa oled siin

Kultuurieelarve 2019

Riigikogu võttis 2019. aasta riigieelarve seadusena vastu 12. detsembril 2018. Eelarve kulude ja investeeringute maht on 11,32 miljardit eurot

2019. aasta kultuurieelarve maht on 251,3 miljonit eurot. Selle peamised suunad on kultuuritöötajate palgatõus, spordivaldkonna toetamine, suurinvesteeringute alustamine, lisarahastus eesti filmide tootmisele ning palju muud olulist.

Lisaks kõigele muule on 2019. aasta Eesti laulu- ja tantsupidude juubeliaasta, mida tähistatakse suurelt ja väärikalt.

 

Kultuuritöötaja miinimumtöötasu lähenemine Eesti keskmisele palgale

 

Kultuur on Eesti riigi esimene ja peamine olemise mõte. Kultuurivaldkonnale pühendunud inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mille kohaselt peab kultuuritöötaja töötasu täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 

Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saava kultuuritöötaja miinimumtöötasu on 2019. aastal on 1300 eurot. Lisaks miinimumile suureneb palgafond 7ka nendele Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavatele kultuuritöötajatele, kelle töötasu on juba praegu miinimumist kõrgem või kes töötavad tugiteenuseid pakkuvatel ametikohtadel.  

Aastal 2018 kehtinud brutotasu alammäär oli 1150 eurot, 2015. aastal oli miinimumtöötasu 731 eurot. See tähendab, et miinimumtasu tõus on hüppeline, üle 78%. 

Spordivaldkonna võtmeisikud on treenerid. Lisaks Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavatele kultuuritöötajatele suureneb ka 5. ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite toetusfond 1 060 000 euro võrra. See on 17,6 protsendiline tõus võrreldes 2018. aastaga. See võimaldab tõsta treeneri brutotöötasu alammäära seniselt 850 eurolt 1000 euroni kuus.  

Riiklik miinimumtöötasu võetakse aluseks ka järgneval aastal välja makstava kunstniku- ja kirjanikupalga määramisel. Palga maksmine on ennast kolme pilootaasta jooksul (2016 kuni 2018) õigustanud. Palga maksmine on taganud loomerahu ning on ühiskonnas aidanud kinnistada arusaama, et ka looming on töö. Kirjaniku- ja kunstnikupalka annavad loomeliidud välja koostöös Kultuuriministeeriumiga, kes tagab loovisikute palgaraha, millega kaasnevad kõik sotsiaalsed garantiid. 2019. aasta eelarves on selleks planeeritud 505 000 eurot

 

Investeeringd uutesse objektidesse 
 

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ning hooned amortiseerunud. Kultuuriministeerium tagab ERRi uue telekompleksi projekteerimise algatamiseks 1,5 miljonit eurot.

Eesti Rahvusraamatukogu (RRK) hoone peab tulevikus muutuma turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks. Kasvama peab võimalus pakkuda uusi teenuseid. Selleks eraldatakse riigieelarvest 1,3 miljonit eurot.

Hiiumaa on seni ainuke maakond, kus puudub korralik spordihoone. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on selleks riigieelarves ette nähtud 2,9 miljonit eurot.

 

Eesti filmide tootmise toetamine
 

Eestis pole kunagi toodetud nii palju filme kui praeguse ajal. Filmipublik peab ka tulevikus saama nautida rahvuslikku kino, Eesti enda lugusid, meie režissööride ja näitlejate tööd. Film on Eesti jaoks oluline visiitkaart ning paljusid majandussektoreid kaasav valdkond. Sellepärast peab filmide tootmine jätkuma vähemalt senisel tasemel.

Miljon lisaeurot võimaldab Eesti Filmi Instituudil (EFI) tõsta filmidele makstavate toetuste piirmäära ning aastas saab ka edaspidi toetada kuni kuut filmi.  

Filminduse eelarve on viimaste aastate jooksul pidevalt tõusnud. Tuleval aastal tõuseb eelarve eesti filmide tootmiseks ühtekokku 4,8 miljoni euroni – see on võrreldes aasta varasema ajaga 28-protsendiline tõus.  

 

Tugi spordivaldkonnale 
 

Rahvusvahelises tippkonkurentsis püsimiseks ning tiitlivõistlustel heade tulemustel saavutamiseks on vajalik tagada sportlastele tingimused nii tiitlivõistlustel osalemiseks kui ka nendeks valmistumisel – seda nii noorte, juunioride kui ka täiskasvanute vanuseklassis.

Riik on seniajani suutnud toetada noori sportlasi ning rahvusvaheliste võistluste medalisoosikute sekka tõusnud sportlasi. Nende kahe tasemel vahele jäänud ajal on Eesti tulevikulootustel raske majanduslikult hakkama saada. Kultuuriministeerium soovib tuleval aastal nendele sportlastele lisada miljon eurot. Lisarahastus vähendab ohtu, et tulevased medalipretendendid peavad jääma spordist kõrvale majanduslikel põhjustel.

Para- ja eriolümpialiikumine on alates 2019. aastast osa üldisest spordikorraldusest ning seega Kultuuriministeeriumi vastutusalas. Nende valdkondade toetamiseks on kultuurieelarves 2019. aastal ette nähtud 713 000 eurot. Aasta hiljem on plaanis seda summat veelgi suurendada.

 

Tugi väärtuslikule taluarhitektuurile

 

Pärand säilib kõige paremini, kui see on pidevas kasutuses. Eestis on säilinud palju ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri.

Kultuuriministeerium tuleb 100 000 euro suuruse lisarahastusega omanikele appi, et hooned saaksid kvaliteetselt restaureeritud ja kasutusele võetud ning kohalik kultuuri- ja ehitustraditsioon oleks elujõuline. Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus on välja selgitanud, et Eestis on viimaste aastatega kasvanud teadlike omanike hulk, kes soovivad talumaju korrastada, kuid riiklikud toetused talumajade restaureerimiseks on seni olnud väikesed. Lisarahastus aitab seda probleemi leevendada.

Taluarhitektuuri toetamise pilootprojekt kestab esialgu 4 aastat.

 

Lisaraha muinsuskaitsele

 

Kultuuripärandi säilitamine läbi aegade on riigi põhiseaduslik ülesanne. Pärand säilib kõige paremini, kui seda kasutatakse.

2019. aastaks jõustuma planeeritud uue muinsuskaitseseadusega liigutakse kontrollivalt muinsuskaitselt kaasavale muinsuskaitsele. Tekib parem tasakaal mälestiste omanike ja riigi kohustuste vahel mälestiste säilimisel.

Uue seadusega lisandub muinsuskaitsevaldkonda 1,4 miljonit eurot

 

Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta

 

2019. aastal möödub papa Jannseni korraldatud Eesti esimesest laulupeost 150 aastat, esimesest tantsupeost aga 85 aastat ning suvine tantsupidu on üksiti järjekorras kahekümnes. See on sobiv aeg, et tähistada 2019. aastat laulu- ja tantsupeo teema-aastana. Selleks on riigieelarves ette nähtud 200 000 eurot. Aasta tegevusi korraldab ja koordineerib Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA).

Laulu- ja tantsupeo toimumise aastaks on kultuurieelarvesse planeeritud lisaraha 2 miljonit eurot, et juubelipidu "Minu arm" saaks peetud väärikalt ning kõrgel tasemel. 

 

Suur eelarvekasv kunstivaldkonnas

 

Juba 2017. aastal moodustati Tallinna Kunstihoonest riigi ja Eesti Kunstnike Liidu ühine sihtasutus. Alates 2019. aastast tegutseb Kunstihoone täielikult Kultuuriministeeriumi tegevustoetusel. Kunstihoone on edaspidi ka ministeeriumi jaoks suurim kunstivaldkonna toetusesaaja, hõlmates 615 000 euroga peaaegu poole valdkonna kogueelarvest. Seega ei sõltu Kunstihoone näituste korraldamisel enam Kultuurkapitalist. 

 

Eesti sidususe suurendamine

 

Eesti riik peab kõigile elanikele tagama võimaluse vaadata tasuta kvaliteetset ja sõltumatut venekeelset telekanalit. See on tähtis ühtse inforuumi toetamiseks kõigi Eesti elanike seas sõltumata nende rahvusest või emakeelest. Kultuurieelarves on selleks ette nähtud 300 000 eurot

ETV+ levib seniajani umbes 90% territoriaalse kattuvusega vabalevi võrgus (Multiplex 6), mistõttu ei saa ligikaudu 80 000 Eesti elanikku telekanalit vaadata või on kanali leviku kvaliteet halb. Lisaraha abil leviprobleemid lahendatakse, sest Eesti Rahvusringhääling (ERR) viib telekanali ETV+ kogu Eestit katva vabalevi põhivõrgu alla.

2019. aastal avanevad Narvas ja Tallinnas eesti keele majad. Selleks kokku eelarves planeeritud 2 miljonit eurot, et paraneks eesti keele oskus ning selle kasutamise võimalused.

 

Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna juhataja

Telefon 520 2318

meelis.kompus@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 13. detsember 2018