Kultuur 2030

Kultuuripoliitika põhialused 2030 väljatöötamise protsess
 

Eesti kultuuri hoidmine ja arendamine on meie kõigi, ühiskonna ühine eesmärk ja riigi põhiseaduslik kohustus. Selleks tuleb tagada kõigile inimestele võimalus kultuuri loomises osaleda ja ka sellest osa saada. 

2019. aastal töötatakse välja kultuuripoliitika uued eesmärgid ja visioonid aastani 2030, sest dokumendi Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 (122.09 KB, PDF) tähtaeg saab peagi otsa. Uus alusdokument Kultuuripliitika põhialused aastani 2030 ehk Kultuur2030 loob visiooni ja pika plaani, kuidas järgmisel kümnendil selle eesmärgi poole liigutakse.  

Kuidas alusdokumenti koostatakse

Kultuurirahva aktiivne kaasalöömine dokumendi koostamisel on väga vajalik, sest ainult ametkondlikust kompetentsist jääks kultuuri terviklike arenguvajaduste määramisel väheks. Sellepärast kutsus Kultuuriministeerium kõigi kultuurivaldkondade esindajaid ennast registreerima teemarühmadesse, mille kaudu jõuavad valdkondlikud teadmised alusdokumenti. Osalus oli aktiivne – laekus üle 176 ankeedi. Kõigile osalemissoovist teada andnutele saadetakse kutsekiri ühte neljast teemarühmast. Seejärel saab kutsuda juurde ka neid inimesi, kes ei jõudnud 20. jaanuariks ankeeti täita.

Kultuuripoliitiliste arutelude protsess keskendub seekord pigem horisontaalsetele, kõiki kultuuriinimesi ühendatavatele teemadele, mitte igale üksikule alavaldkonnale eriomastele valikutele. Oluliste teemade seas on näiteks regionaalne kultuurikaart, rahvusvahelised suhted, loovisikute toimetulek, valdkondlikud rahastamismudelid, kultuuri ligipääsetavuse küsimused, aga ka säästva arengu ja kultuurilise mitmekesisuse teema. Teemarühmade läbiviimisele aitavad kaasa teemajuhid Ott Karulin, Jorma Sarv, Maarin Ektermann, Anu Kivilo, Kristiina Alliksaar ning Sten-Kristian Saluveer.

Need huvilised, kes teemarühmade kohtumistele laua ümber ei mahu, saavad võimaluse avaldada horisontaalsete teemade kohta arvamust kirjalikult ministeeriumi kodulehel. Teemarühmad käivad koos 2019. aasta esimeses pooles, sügisel on plaanis vahekonverents, misjärel koostatakse tulevase dokumenti tekst. Valitsus võiks praeguse plaani kohaselt uue alusdokumendi kinnitada 2020. aasta esimeses pooles.

Teemarühmade pealkirjad ja kohtumisajad

• Kellele tehakse Eestis kultuuri aastal 2030 - kättesaadavus, mitmekesisus, regionaalsus

Viljandi, Ugala teatri keldrisaal, 15. märts 2019. Arutelu viivad läbi Kristiina Alliksaar ja Sten-Kristian Saluveer. 

• Kultuur Eestis aastal 2030 - kust tulevad uued piltide, sõnade, kujundite, ruumide ja helide loojad 

Tallinn, Eesti Kirjanike Liidu musta laega saal, 22. märts 2019. Arutelu viivad läbi Maarin Ektermann ja Ott Karulin. 

• Kuidas luua eeldusi, et 2030. aastaks suureneks kultuuri väärtustavate inimeste arv 

Tartu, Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, 5. aprill 2019. Arutelu viivad läbi Jorma Sarv ja Anu Kivilo. 

• Kas, kus ja kuidas luuakse Eesti kultuuri aastal 2030 - kohalik, riiklik, rahvusvaheline, e-maailma vaade 

Narva, Narva Vaba Lava, 12. aprill 2019. Arutelu viivad läbi Ott Karulin ja Sten-Kristian Saluveer. 

Aegtelg

 

Pressiteated ja artiklid