Kultuur 2030

Kuidas alusdokumenti koostatakse

Kultuurirahva aktiivne kaasalöömine dokumendi koostamisel on väga vajalik, sest ainult ametkondlikust kompetentsist jääks kultuuri terviklike arenguvajaduste määramisel väheks. Sellepärast kutsus Kultuuriministeerium kõigi kultuurivaldkondade esindajaid ennast registreerima teemarühmadesse, mille kaudu jõuavad valdkondlikud teadmised alusdokumenti. Osalus oli aktiivne – laekus üle 176 ankeedi. Kõigile osalemissoovist teada andnutele saadetakse kutsekiri ühte neljast teemarühmast. Seejärel saab kutsuda juurde ka neid inimesi, kes ei jõudnud 20. jaanuariks ankeeti täita.

Kultuuripoliitiliste arutelude protsess keskendub seekord pigem horisontaalsetele, kõiki kultuuriinimesi ühendatavatele teemadele, mitte iga üksiku alavaldkonna eriomastele valikutele. Oluliste teemade seas on näiteks regionaalne kultuurikaart, rahvusvahelised suhted, loovisikute toimetulek, valdkondlikud rahastamismudelid, kultuuri ligipääsetavuse küsimused, aga ka säästva arengu ja kultuurilise mitmekesisuse teema. Teemarühmade läbiviimisele aitavad kaasa teemajuhid Maarin Ektermann, Anu Kivilo, Kristiina Alliksaar, Ott Karulin, Jorma Sarv ning Sten-Kristian Saluveer.

Need huvilised, kes teemarühmade kohtumistele laua ümber ei mahu, saavad võimaluse avaldada horisontaalsete teemade kohta arvamust kirjalikult ministeeriumi kodulehel. Teemarühmad käivad koos 2019. aasta esimeses pooles, sügisel on plaanis vahekonverents, misjärel koostatakse tulevase dokumendi tekst. Valitsus võiks alusdokumendi heaks kiita ja Riigikogule esitada 2020 esimeses pooles.

Teemarühmad ja kohtumisajad

• Kellele tehakse Eestis kultuuri aastal 2030 - kättesaadavus, mitmekesisus, regionaalsus

Viljandi, Ugala teatri keldrisaal, 15. märts 2019. Arutelu viisid läbi Kristiina Alliksaar ja Sten-Kristian Saluveer. Loe päeva kokkuvõtet siit (PDF).

• Kultuur Eestis aastal 2030 - kust tulevad uued piltide, sõnade, kujundite, ruumide ja helide loojad 

Tallinn, Eesti Kirjanike Liidu musta laega saal, 22. märts 2019. Arutelu viisid läbi Maarin Ektermann ja Ott Karulin. Loe päeva kokkuvõtet siit (PDF).

• Kuidas luua eeldusi, et 2030. aastaks suureneks kultuuri väärtustavate inimeste arv 

Tartu, Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, 5. aprill 2019. Arutelu viivad läbi Jorma Sarv ja Anu Kivilo. Loe päeva kokkuvõtet siit. (91.75 KB, PDF)

• Kas, kus ja kuidas luuakse Eesti kultuuri aastal 2030 - kohalik, riiklik, rahvusvaheline, e-maailma vaade

Narva, Narva Vaba Lava, 12. aprill 2019. Arutelu viivad läbi Ott Karulin ja Sten-Kristian Saluveer. 

Aegtelg

Uuringute ja muude abimaterjalide kokkuvõtted

• Uuring: Europa Nostra, kultuuripärandi olulisus Euroopa jaoks (2015)  (PDF)
• Uuring: kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond (2016) (PDF)
• Aruanne: Eesti inimareng 2014-2015 ja 2016-2017 (PDF)
• Uuring: Eesti integratsioonimonitooring (2017) (PDF)
• Uuring: rahvusvähemuste osalemine rahvakultuuritegevustes (2017) (PDF)
• Uuring: Eesti loomemajanduse rahvusvahelistumine (2017)  (PDF)
• Uuring: Eesti loomemajanduse olukord ja kaardistus (PDF) (2017-2018) (PDF)
• Uuring: muuseumide ja raamatukogude külastamine (2018) (PDF)
• Globaalne aruanne: UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon (2018) (PDF)
• Ärianalüüs: e-väljaannete laenutuskeskkond (2017-2020)  (PDF)

Fotosid aruteludelt 

Pressiteated ja artiklid