Sa oled siin

Kriisiabi filmivaldkonnale

Taotlusvooru eesmärk on tagada väärtfilmikinode, filmitootjate ja -levitajate ning muude filmivaldkonna ettevõtete majanduslik jätkusuutlikkus olukorras, kus COVID-19 puhangu tõttu on filmiprojektid jäänud pooleli ning väärtfilmikinode tulud on väga suurel määral langenud. Kompenseeritakse filmivaldkonna organisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt langenud.

Taotlusvooru aluseks on määrus „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ ja seletuskiri (570.63 KB, PDF).

 

Toetust võivad taotleda:

  • Filmivaldkonnas tegutsevad Kultuuriministeeriumist 2020. a eelarve alusel tegevustoetust saanud riigi poolt asutatud sihtasutused, juriidilised isikud, kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ja riigiasutused;
  • Filmivaldkonnas tegutsevad Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on saanud 2018. – 2020. a SA Eesti Filmi Instituudi toetuste eraldamise eeskirja või kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 25 alusel tootmistoetust filmile, mille tootmine, sealhulgas ettevalmistus, filmivõtted, järeltootmine, katkes seoses eriolukorra kehtestamisega, või levitoetust, sealhulgas Euroopa väärtfilmilevi toetust filmile, mille kinolinastused katkesid seoses eriolukorra kehtestamisega või mille kinolinastused ei alanud seoses eriolukorra kehtestamisega, kuid millele tehti linastusperioodiks turunduskampaania.

Selgitus: toetuse sihtrühm on väärtfilmikinod ja filmitootmise ning -leviga tegelevad ja muud filmivaldkonna ettevõtted sõltumata omandivormist, mis vastavad määruses toodud tingimustele.

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

  • Taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
  • Taotlejal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad enne 2020. a 12. märtsi või on need ajatatud.
  • Taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga.
  • Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.
  • Kultuuriministeeriumist 2020. a eelarve alusel tegevustoetust saanud taotleja 2019. a majandustegevusest laekunud tulu ja erasektori toetus kokku moodustab vähemalt 10% kogutuludest, kuid mitte vähem kui 5000 eurot. Omatulu osakaalu arvutamisel kogutuludest ei võeta arvesse ühekordseid sihtotstarbelisi eraldisi, remondi- ja investeeringutoetusi.

Taotlemine

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas, kus taotleja valib vastava taotlusvooru:

  • Kriisiabi: erakorraline toetus väärtfilmikinodele
  • Kriisiabi: erakorraline toetus filmitootjatele ja -levitajatele ning muudele filmivaldkonna ettevõtetele

Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

  • üldandmed taotleja kohta;
  • eriolukorra eelne 2020. a eelarve, sealhulgas kõik tulud ja kulud, investeeringud ja muud kohustused võrdluses eriolukorra mõjusid arvestava 2020. a korrigeeritud eelarvega, kajastades muuhulgas kokkuhoidu võrreldes esialgselt planeerituga kululiikide kaupa;
  • seletuskiri eelarve juurde, milles käsitletakse muutuseid tulude ja kulude struktuuris, sealhulgas summaliselt, mis on hinnanguline tulude langus kitsalt eriolukorra ajal; kulude struktuuris ülevaade kokkuhoiu kohtadest ja muudest kulude muutustest, sealhulgas mitte põhitegevusega seotud tegevustega kaasnevad kulud ja tulud;
  • sisuline ülevaade tegevusplaani muutustest ja selle mõjust eelarvele ja tegevuse jätkusuutlikkusele;
  • teave Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetmest saadud hüvitise suuruse kohta. Kui Eesti Töötukassasse ei pöördutud või vastavasse meetmesse ei kvalifitseerutud, siis vastav põhjendus;
  • teave, kui taotleja on taotlenud samadele vältimatutele püsikuludele toetust samal ajal mitmest COVID-19 abimeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
  • taotlejaks olev juriidiline isik, välja arvatud riigi raamatupidamiskohustuslane, esitab tõendatud info 2019. a majandustegevusest laekuva tulu suuruse kohta kogutuludest. Tõendiks võib olla raamatupidamisprogrammi väljavõte või majandusaasta aruanne või selle projekt või maksuameti tõend või statistikabaasi info;
  • kaastootjast filmivaldkonna taotleja esitab välismaise kaastootja kinnituskirja kaasrahastuse tühistamise kohta COVID-19 puhangust tingitud kriisi tõttu;
  • volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu.

Taotlusvoor avatakse 8. mail ning taotluste esitamise tähtpäev on 18. mai 2020.

Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

 

Abikõlblikkuse periood

Abikõlblikkuse periood, mille jooksul tekkinud põhitegevusega seotud abikõlblikke kulusid kompenseeritakse, on 1. märts 2020 kuni 31. detsember 2020.  

Taotlusvooru eelarve

COVID-19 kriisimeetmes on väärtfilmikinode toetamise eelarve 300 000 eurot ja filmitootjate ja -levitajate ning muude filmivaldkonna ettevõtete toetamise eelarve 500 000 eurot.

Eesti Filmi Instituut SA poolt edasiantavateks filmikultuuri arendamise toetusteks on täiendavalt eraldatud 500 000 eurot.

Toetuse suurus

Toetuse summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel:

  • Taotlejate poolt esitatud finantsandmete põhjal tuvastatakse iga taotluse maksimaalne põhjendatud vajadus.
  • Kõigi taotlejate põhjendatud vajadused liidetakse taotlusvoorude lõikes ja leitakse maksimaalne koguvajadus mõlemas taotlusvoorus.
  • Kui taotlusvooru maksimaalne koguvajadus ületab vastava vooru kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate põhjendatud maksimaalset vajadust protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma vooru eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne vooru eelarvega.

Toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse §-i 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes:

  • Toetuse maksimaalne summa vähese tähtsusega abina on 200 000 eurot taotleja kohta.

Abikõlblikud kulud

Abikõlblik kulu on vältimatu kulu, mis on põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontodelt ning on selgelt eristatavalt kirjeldatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, eelarveprognoosi kohaselt realistlik, vajalik ja tõhus taotleja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud olukorras.

Mitteabikõlblikud kulud

  • kulu, mis ei ole põhitegevusega seotud;
  • kulu, mis ei ole seotud vältimatute kuludega;
  • kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi;
  • mitterahaline kulu;
  • kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teistest meetmetest või kindlustuslepingu alusel;
  • käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
  • rahatrahv ja rahaline karistus;
  • kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.
 

Anu-Maaja Pallok
loomemajandusnõunik

Telefon 628 2234
anu-maaja.pallok@kul.ee

 

Viimati uuendatud: 7. mai 2020